kulude juhtimine, sotsiaalse turvavõrgu kujundamine, võlajuhtimine); - raha- ja finantssektori poliitika kujundamine (sh pangandusregulatsioonid, järelvalve, panganduse restruktureerimine, raha- ja vahetuskursipoliitika, makseja arveldussüsteemid, samuti keskpanga kui institutsiooni ülesehitamine); - makromajandus- ja finantsstatistika; - koolitus. Eesti osalemine RFV tegevuses Eesti on Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriik alates 1992. aastast. Eestipoolne otsus liikmestaatusest on kajastatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega nr 258 (aprill 1992) - "Nõusoleku andmise kohta Eesti Vabariigi astumiseks Rahvusvahelise Valuutafondi, Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning nende juurde kuuluvate organisatsioonide liikmeks." RVF-i kõrgemas otsustusorganis aktsionäride nõukogus esindavad Eestit Panga president ja tema asendusliikmena Rahandusministeeriumi kantsler. RVF-i regulaarses tegevuses osaleb Eesti Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu.
järelvalve, panganduse restruktureerimine, raha- ja vahetuskursipoliitika, makse- ja arveldussüsteemid, samuti keskpanga kui institutsiooni ülesehitamine); - makromajandus- ja finantsstatistika; - koolitus [6]. 10 6. EESTI OSALEMINE RVF TEGEVUSES Eesti on Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriik alates 1992. aastast. Eestipoolne otsus liikmestaatusest on kajastatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega nr 258 (aprill 1992) - "Nõusoleku andmise kohta Eesti Vabariigi astumiseks Rahvusvahelise Valuutafondi, Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning nende juurde kuuluvate organisatsioonide liikmeks." RVF-i kõrgemas otsustusorganis aktsionäride nõukogus esindavad Eestit Panga president ja tema asendusliikmena Rahandusministeeriumi kantsler.
oma panuse, et NATO oleks ka tulevikus tugevaim julgeolekuorganisatsioon. Eesti on võtnud omaks kõik Põhja-Atlandi lepingust tulenevad kohustused ning NATO poliitilise ja õigusliku pärandi. Eesti toetab alliansi kollektiivse kaitse põhimõtteid ning osaleb NATO kaitseplaneerimise süsteemis ja sõjalises struktuuris. Samuti pooldab Eesti NATO avatud uste poliitikat ja alliansi ning partnerriikide ja -organisatsioonide vahelise koostöö tugevdamist. Liikmestaatusest tulenevalt suurendab Eesti oma osalust rahvusvaheliste kriiside reguleerimisel ja reformikogemuse jagamisel. Eesti integratsioon üleatlandilisse julgeolekustruktuuri ei ole lõppenud, vaid jätkub mahuka tööna võetud kohustuste täitmises ja tegutsemises ühiste eesmärkide nimel organisatsiooni tõsiseltvõetava ja võrdväärse liikmena. Eesti sõjaline valmisolek ja suutlikkus endale võetud kohustusi täita on erakordselt suure tähtsusega
hindama. Eurominister Andra Neidemann pidi samuti vajalikuks rõhutada, et Euroopa Liit ei ole kaitseorganisatsioon, kuigi mõningaid olulisi poliitilisi julgeolekugarantiisid Euroopa Liidu liikmestaatus annab. Riigikogus peetud välispoliitilisel arutelul ettekandega esinenud tollane välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas sel puhul vajalikuks isegi rõhutada, et ,,Eesti ei käsitle oma Euroopa Liidu tulevasest liikmestaatusest julgeolekugarantiina. Meie julgeolekuga seotud küsimused tuleb lahendada teises kontekstis ja mitte tuua Euroopa Liitu kaasa probleeme, millest jagu saamiseks see organisatsioon ei ole loodud." Julgeolekupoliitilise rolli asemel püüti rõhutada pigem ühinemise majanduslikku aspekti, eelkõige Euroopa Liidu turu avanemist Eesti toodetele, aga ka Euroopa Liidu maade investeeringute mahu kasvu, nagu ka võimalust saada otsest abi tootmise moderniseerimisel ja standartiseerimisel
annaabi.ee 
