- Eelarve defitsiit alla 3% SKT – st - Riigi võlakoormus 60% - Inflatsioon mitte üle 1,5% kõrgem kui 5 madalaima inflatsiooniga riigi keskmine Eurole ülemineku majanduslik kasu - Valuutavahelduskulude- ja riskide kadumine - Lihtsam võrrelda hindu - Mugavam reisida - Eestis kogu aeg olnud euroga seotud ja sõltuvuses Euroga liitumise varjuküljed - Osade liikmesriikide võimalik vastutustundetu rahapoliitika mõjutab negatiivselt kõiki liikmesmaid Panganduse tekkimine ja areng Esimesed ’’pankurid’’ olid kullassepad keskajal. Inimestel tuli loota kullassepa austusele. Tänapäeval reguleerivad pangandust seadused ja normatiivaktid ning pankade tegevust kontrollivad vastavad järelvalveasutused. Panga likviidsus – panaga võime rahuldada iga hetk hoiustajate õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär ehk varutegur – kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei saa
Ja neid projekte rahastatakse NATO ühiskassa kaudu,millesse Eesti teeb makseid nii nagu ka teised NATO liikmesriigid . NATO põhimõtteks on investeerida just neisse liikmesriikide projektidesse mille järgi on eelkõige vajadus just NATO´l, aga mille rahastamine ületab kõik asukohariigi võimalused. NATOs hinnatakse alliansi vajadusi ja seejärel küsitakse liikmesriigi nõusolekut objektide väljaehitamiseks,sealt saab alguse kogu protsess.Seega mitte ei abistata liikmesmaid vaid lähtutakse siiski NATO enese huvidest lähtuvate investeeringutest! Kaitseplaneerimine Riigikaitse eesmärk Riigikaitse eesmärk on sätestatud Rahuaja riigikaitse seaduses (2002), mille kohaselt: Riigikaitse eesmärgiks on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa- ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti Vabariik arendab riigikaitse
Eesti kui Euroopa Liidu liikme kultuuri tutvustamine ja vahendamine kuulub multikultuurse Euroopa koostöö põhimõtete hulka. Eesti lülitub senisest kindlamini mitmesugustesse kultuurija teadusvahetus programmidesse (nagu Socrates, Erasmus jt). Eesti kultuurile tagatakse esindatus kõigis suuremates ühismärgaprogrammides televisioonis, kultuurifestivalidel jne. Eesti keele ja kultuuri tutvustamine muutub Euroopa ülikoolides hoopis mõistetavamaks. On ju loomulik, et liikmesmaid peab tundma ja ka toetama. Koostöö Euroopa Liiduga pakub alternatiivi väga jõuliselt levivale Ameerika masstoodangule. 4 3.Eestlased Euroopa institutsioonides 7. juunil 2009 toimusid Eestis teist korda Euroopa Parlamendi valimised. Esimest korda oli Eestis võimalik eelhääletusel valida Euroopa Parlamenti interneti teel. Seda võimalust kasutas ligi 15% valijatest. Võrreldes 2004
organisatsioon Fédération Internationale de Basket-ball, lühendatult FIBA. Just Genfi kooli, Noorte Meeste Kristlik Ühingu, õpetaja Elmer Berry eestvedamisel loodi FIBA, mille esimeseks otsuseks oli, et iga 4 aasta tagant, mõeldi olümpiatsüklit, revideeritakse mängureegleid. Asutajaliikmeid oli kaheksa: Argentiina, Itaalia, Kreeka, Läti, Portugal, Rumeenia, Sveits ja Tsehhoslovkkia, kohal olid ka Unagri ja Bulgaaria, kuid esialgu nemad ei liitunud. (Lään 2002:16) Praeguseks on liikmesmaid 213 (Korvpall 1), nende hulgas ka Eesti, kes liitus FIBA-ga 1934. aastal, kui taheti saata rahvusmeeskonda Euroopa-turneele. (FIBA) 1934. aasta lõpus tunnustas ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee FIBA-t ja lubas võtta korvpalli Berliini olümpiamängude kavva. Vastse korvpalli liidu sõna maksis rahvusvaheliste määruste tegemisel ja elluviimisel. Nüüdseks on FIBA tuntud kõikjal ning see liit muudabki ning korraldab korvpallireegleid liikmesmaades. (Lään 2002:17) 3.2 NBA
annaabi.ee 
