Kas nii üldse ühiskond toimiks? Ei toimiks, sest ühiskond toimibki peamiselt tänu seadustele, mida peavad täitma kõik inimesed. On pandud paika, mida inimene tohib ja ei tohi teha, peab tegema ning kuidas teatud olukordades käituda. Ühiskonna toimimiseks on vajalik, et kõik inimesed seadustest kinni peaksid, muidu poleks neil mõtet. Kui juba üks inimene rikub seadust, võivad selle tagajärjed olla kohutavad ja mõjutada teisi inimesi. Toome näiteks liiklusseadused kui inimene rikub seadust, sõidab üle lubatud kiiruse, ohustab see ka teisi liiklejaid ning võib juhtuda avarii, mille tagajärjed võivad olla kohutavad. Raamat ,,Kärbeste jumal" on ideaalne näide sellest, kui tähtsad on seadused ja nendest kinnipidamine. Ralph oli see, kes saarele sattudes pani kohe paike reeglid ja jaotas ülesanded. Kui Jack ja teised poisid, kelle ülesandeks oli valvata tuld, oleksid oma ülesannet täitnud,
tuttavale inimesele ,,tere", kuigi ehk tegelikult ei tahaks, see aga on viisakas ja õige. Poes ei tohiks teistest ette trügida, sest see oleks ebaviisakas. Samamoodi ei võta ma ühistranspordiga liigeldes vanema inimese eest kohta ära vaid lasen temal istuda, sest nii on õige. Kinni tuleb pidada seadustest, mis on meile kõigile võrdsed. Vaatamata sellele, et seadustest kinnipidamine võib meie vabadusi piirata, valitseks ilma nendeta meie eludes ilmselt kaos. Liiklusseadused näiteks on ettenähtud selleks, et ei juhtuks pidevalt õnnetusi. Ma tean, et inimestel on valikuvabadus ja tahtevabadus teha asju nii nagu tahetakse. Näiteks see, et ma käin iga päev koolis, kuigi ma ehk ise üldse ei tahaks ja mõtlen, et milleks mul ometi seda vaja on. See, kas ma koolis käin, on mu vaba valik. Aga siiski, et tulevikus ka kuskile jõuda, pean ma käima ja õppima. Niisiis mõjutavad mu tahtevabadust mu soovid ja tõekspidamised.
Mul ei ole pangalaenu ega autoliisingut, mille tõttu ennast seotuna tundma peaksin. Kuid siiski on me ümber väga palju märkamatut, mis meid salamisi vangistavad: sotsiaalne surve, meid ümbritsev materiaalne vara, ühiskond ning eelkõige meie endi mõttelaad ja olemus. Igapäevaselt ümbritsevad meid ühiskonna poolt paika pandud reeglid ja üldiselt ei pane me isegi tähele, et nad meid piiraksid. Õigusliku normi alla kuuluvad lihtsad asjad, nagu liiklusseadused või riigi konstitutsioon, kuid samas on ka palju seaduseid, mis meid vabastavad, näiteks sõna- või usuvabadus. Leian, et sellised kehtestatud eeskirjad on positiivsed, kuna nad panevad kõik inimesed üksteisega võrdsele astmele. Kindlasti ei meeldi kõigile seaduseid järgida, kuid ilma nendeta puuduks ühiskonnas distsipliin. Samuti ängistavad meid ümbritsevad esemed. Võib tunduda, et paljud tänapäeva inimesed on enda varast nii sõltuvuses, et on muutunud asjade orjaks
mida ei taha tahame 1)Pean lugema kohustuslikku kirjandust 1)Tahan sõpradega välja minna, aga mul ei ole raha 2)Tahan sõpradega välja minna, aga olen koduarestis 2)Tahan ujuda, aga ma ei oska Looduslikud sundused Ühiskondlikud sundused 1)Maakera tiirleb paratamatult 1)Liiklusseadused 2)Inimene on surelik 2)Moraal 3)Koer ei saa muutuda liblikaks 3)Käitumisnormid 6. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud, kui ka sunduslikud valikud determineeritud. Nõrga determinismi pooldajad eitavad tahtevabaduse olemasolu, sest valiku tegemisel on mingi kindel põhjus
1)Pean lugema kohustuslikku kirjandust 1)Tahan ujuda, aga ma ei oska 2)Tahan sõpradega välja minna, aga olen 2) Tahan osta autot, aga mul pole raha. koduarestis 3) Tahan mängida male, aga ma ei oska 3) Ei taha kooli minna, aga ema käseb. Looduslikud sundused Ühiskondlikud sundused 1)Maakera tiirleb paratamatult 1)Liiklusseadused 2)Inimene on surelik Lähen rohelise tule all üle tee 3)Koer ei saa muutuda kassiks 5. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Õpik lk. 156. Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud, kui ka sunduslikud valikud determineeritud. Võib tunduda, et kui inimene teeb valikuid vabal tahtel, siis on tal tahtevabadus olemas, kuid nõrga determinismi pooldaja eitab seda. Tema seisukoht on, et
NORMATIIVID kontrollarvud Keskkonnanormatiivid keskkonna kvaliteedile, hetmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu Keskkonnanormatiivi liigid: - Kvaliteedinormatiivid - Heitenormatiivid - Tehnoloogianormatiivid - Tootenormatiivid Normatiivid: välisõhk, vesi, heitvesi, pinnas, ujula vesi jne. KESKKONNAÕIGUS Õigus riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike käitumisteeglite kogum. (liiklusseadused, pant) Keskkonnaõigus normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda Keskkonnaõiguse tunnusjooned: - Ettevaatusprintsiip - Avalikkuse kaasamine ( reklaam, raadio, tv) - Rahvusvaheline õigus ( ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsid) - EL keskkonnaõigus - Teemavaldkonnad - Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid: - Jätkusuutlik areng ( puude istutamine raiesmiku asemele)
kohustust on rikutud ja selles kontekstis tuleb eristada üldisi hoolsuskohustusi ja konkreetses valdkonnas kehtivaid hoolsusnõudeid- spetsiifilised valdkonnad, mis on reguleeritud erinevate õigusaktidega, millega pannakse inimestele konkreetseid nõudeid ohutuse ja turvalisuse tagamiseks- nt liiklus, autode sõitmine kiirusel 20-30 km/h, siis see kätkeb endast ohtu, kui sellega sõidetakse otsa inimesele. See on spetsiifiline valdkond- nt liiklusseadused on need reeglid kirja pandud. Kui nt räägime surmajuhtumist liikluses, siis see saab muutuda ettevaatamtusest toime pandud kuriteoks ainult seeläbi, et on eiratud mingit liikluseeskirja. On olemas ka eluvaldkonnad, mille kohta õigusakte pole, aga kehtivad spetsiifilised reeglid- nt ekstreemsport, selles ringkonnas on kujunenud välja hoolsusnõuded. Kui isikute grupp läheb jalutama linnaparki, siis kehtivad seal ühesugused reeglid kui
annaabi.ee 
