Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng, see on kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Charles Darwin esitas esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria 1859 aastal. Olelusvõitlus oleste ellujäämise sõltuvus abiootilistest ja biootilistest teguritest Abiootilised tegurid: Isendid peavad toime tulema kliima, kiirguse, soolsuse ja PH tasemega. Biootilised tegurid: Liigisiseselt eemaldab tugevam isend nõrgema (nt. kannibalism), liikidevaheliselt võitlevad liigid elukoha, toidu ja muude tegurite eest. Vastastikused kohastumised Saakloom *Varjevärvus *Tugevad kaitsevahendid (okkad, kilp, sarved, soomused) *Mürgisus Peremees *Aktiivne rünnak antikehadega parasiitide vastu *Parasiidi kapseldamine lubikapslisse *KK kasutamine (palavik, PH tõstmine) parasiidile sobimatuks Taim *Sisaldavad mürkaineid (eeterlikud õlid, alkaloidid (nikotiin, morfiin, oopium) ) *Astlad, karvad, okkad, ogad *Orgaanilised happed Kiskja
LOODUSKAITSE MÕISTED Looduskaitsebioloogia (conservation biology) – teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Biofiilia (biophilia) – eelsoodumus armastada kõike elusat ja toetada elurikkust. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus (biodiversity) – kogu elusa looduse mitmekesisus. Kõigi elusorganismide mitmekesisus eri organisatsioonitasemetel: liigisiseselt (geneetiline mitmekesisus) ja liikidevaheliselt (liikide mitmekesisus), aga ka koosluste ja ökosüsteemide tasemel (koosluste mitmekesisus). Liik: 1.Liigi morfoloogiline definitsioon – ühte tüüpi kuuluvate, teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm. 2.Liigi bioloogiline definitsioon – elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi.
ei ole tema liigisisese kommunikatsiooni jaoks oluline (kasutavad hoopis teisi taju diapasoone, nt lähtuvad helidest), aga oluline liikidevahelises kommunikatsioonis (nt lindudele). Ahvidel eri viisid, et osutada lendavatele, roomavatele ja imetajatest kiskjatele. – Eeldab ühesuguseid omailmasid. Madudega kokku sattudes püüavad kõrgemale, puu või kivi otsa ronida, kotka puhul püüavad varjuda millegi taha või alla. Liigisiseselt omailmad pigem kattuvad ja liikidevaheliselt erinevad, aga see on natuke lihtsustatud, võib eksisteerida mõlemat tüüpi kommunikatsioonis tegelikult mõlemat tüüpi suhteid. Biotõlge – mingi teade tõlgitakse ühest omailmast teise. Eeldus: omailmad peavad olema küllalt sarnased. Nt eri liiki tihased suudavad üksteise hoiatushäälitsusi tõlgendada ja adekvaatselt reageerida. Zoosemiootika keskendub tähendusele kommunikatsioonis, enamik teisi distsipliine püüab tähenduslikust dimensioonist lahti saada, kuna see muudab
korraga tervelt kaks evolutsioonilist “sammu”. Fülogeneesipuude koostamine käitumuslike displeide alusel – Displeideks nim. etoloogias mitmesuguseid loomade poolt kasutatavaid spetsiaalseid poose, tantse, rituaalseid häälitsusi, lõhnu, mustriornamente jms, mis toimivad loomade omavahelises suhtluses biosignaalidena. Displeid kalduvad olema • liigisiseselt fikseeritud, invariantsed • liikidevaheliselt väga selgelt eristuvad • keskkonna poolt suhteliselt vähe mõjutatavad, seega vastavad nad suhteliselt hästi sellistele käitumismustritele, mida varases etoloogias nimetati fikseeritud tegevusmustriteks ehk FAP-ideks. Parsimoonia printsiibi kohaselt • kaks liiki, millel esineb mingi ühine keerukas käitumuslik displei, on suurema tõenäosusega sugulased omavahel kui kolmanda liigiga, kel see omadus puudub. See avab mõnikord võimaluse kasutada displeisid
annaabi.ee 
