Liigiteke Kriteeriumid: 1) Morfoloogiline liigi moodustavad sarnase välis- ja iseehitusega isendid. Pluss: lihtne rakendada praktikas. Miinus: Raskused sarnaste liikide eristamisel, eriti kui on suur liigisisene muutlikkus 2) Geneetiline kriteerium väidab, et sama liigi esindajatel on unikaalne geenifond, mida kaitseb ristumisbarjäär. Pluss: Lubatud ulatuslik liigisisene muutus. Miinus: Raske eristada ainult vegetatiivselt paljunevaid liike. Raskused tekivad ka liikidevahelisel hübridiseerumisel 3) Evolutsiooniline Kõikidel liikidel on ühtne põlvnemine ja kindel evolutsiooniline suund. Pluss: Liiki vaadeldaks ajas areneva süsteemina. Miinus: Raske on kindlaks teha ühtset põlvnemist. 4) Biokeemiline väidab, et iga liigi esindajatel on kattuv biopolümeerne koostis (valgud ja nukleiinhapped). Pluss: Väga lihtne analüüsida. 5) Ökoloogiline väidab, et iga liigi esindajatel on ökosüsteemis kindel koht ja roll.
Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest. Taimede puhul eristatakse juure- ja võsukonkurentsi, mis võivad samuti ilmenda liigisisesena või liikidevahelisena. Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile (Gause reegel) ei saa kaks liiki püsivalt koos elada ühes ja samas ökonisis, seetõttu pole konkurentsiolukord püsiv. Toimub kas ümberkohanemine või ühe osapoole välja suremine. Darviniliku evolutsiooniteooria järgi on liikidevahelisel ja liigisisesel konkurentsil oluline roll looduslikus valikus. Gause reegel kaks liiki, millel on identne ökoloogiline niss, ei saa püsivalt koos eksisteerida. 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; Mutualism kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. Seejuures on see neile obligatoorne üks ei saa ilma teiseta elada.
Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, is samuti võib ilmneda nii liidisisesena kui ka liikidevahelisena. Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile (Gause reegel) ei saa kaks liiki püsivalt koos elada ühes ja samas ökonisis (s.o. konkureerides sama limiteeriva ressursi pärast); seetõttu pole konkurentsiolukord püsiv, toimub kas ümberkohanemine või ühe osapoole välja suremine. Darvinliku evolutsiooniteooria järgi on liikidevahelisel ja liigisiseseel konkurentsil oluline roll looduslikus valikus. Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline niss, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Võrdseist konkurentidest üks sureb välja, kusjuures kumb, on juhuse määrata. Mutualism (+protokooperatsioon, sümbioos), mutualismi liigid, mükoriisa, samblikud e. jägalad (konspekt, Begon et al. 13.5-13.11)
välimust. Kuid ka see on väga raske (erinevate tõukoerte näide). Teine võimalus liiki määratleda on omavahelise ristumise järgi. Mis tähendab, et ühe liigi isendid, kes ristuvad omavahel vabas looduses, saavad viljakaid järglasi. See teooria käib aga ainult suguliselt paljunevate liikide kohta. Seega mittesuguliselt paljunevaid organisme saab liigitada väliste või keemiliste parameetrite järgi. 14. Ristumisbarjäär tähendab erinevaid takistusi liikidevahelisel ristumisel. Neid on kaks põhitüüpi- presügootsed ja postsügootsed. Presügootsed- rakenduvad enne munaraku viljastumist. Näiteks elupaigaline eraldatus (populatsioonid elavad erinevates geograafilistes piirkondades), ajaline eraldatus (paaritumine või õitsemine toimub erineval aasta- või kellaajal), käitumuslik eraldatud (isaste ja emaste vahel puudub seksuaaltõmme, erinev laul lindudel vms), sugurakkude sobimatus (muna ja seemnerakk ei sobi omavahel).
annaabi.ee 
