Oluline on siinjuures taas inimeste järjest kasvav oskus suunata ja produtseerida isekat geeni ennast. Kõikide künniste tekkimisel ja ületamisel on määrava tähtsusega olnud koostöö ehk ühistegevus. Seejuures pole ühistegevus olnud mingi vähetähtis kõrvaltegevus või abivahend. ühistegevus on kogu eluslooduse oluline koostisosa, milleta poleks ka elusloodust ennast. Ilma selleta ei saa olla elu ega ka jätkuda kopeerumispomm. Ainult geenide ja nende kaudu edasikanduv liikidesisene ja liikidevaheline ühistegevus viib elu Maal edasi. Kus ja miks tekkisid esimesed kaupmeeste vastastikuse abistamise kindlustusseltsid? Kirjeldage Francesko Datini rolli ühistuliste kindlustusseltside asutamisel ja rahvusvahelises kaubanduses. Jaan Tõnissoni andmetel tekkisid esimesed ühistulaadsed koondised juba Vana-Egiptuses ja Babüloonias eeskätt käsitööliste, aga ka põllumaade (mõisate) rentijate ühendustena. Kreekas ja
tüpoloogiline liigimääratlus – liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Kui erinevad peavad tunnused olema on süstemaatiku maitse küsimus. Otsustamise teeb raskeks liikidesisene individuaalne ja populatsiooniline muutlikkus. Liigi levila ehk areaal on tavaliselt ühtne kuid mitte alati. Liigi kõik populatsioonid pärinevad ühisest eellasest. Kui levilad on üksteisest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega (mäestik,veekogu,maismaa,kõrb), siis liigid ei satu kokku – geograafiline isolatsioon .
omavahel. See on nn bioloogiline liigimääratlus. Ainult suguliselt sigivatel organismidel ja mitte alati. Sugutult sigivate jaoks morfoloogiline e tüpoloogiline liigimääratlus liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Kui erinevad peavad tunnused olema on süstemaatiku maitse küsimus. Otsustamise teeb raskeks liikidesisene individuaalne ja populatsiooniline muutlikkus. Liigi levila ehk areaal on tavaliselt ühtne kuid mitte alati. Liigi kõik populatsioonid pärinevad ühisest eellasest. --- Kui levilad on üksteisest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega (mäestik,veekogu,maismaa,kõrb), siis liigid ei satu kokku geograafiline isolatsioon. Kattuvate või piirnevate levilatega liikidel kohastumused, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja
Pjotr Kropotkin oma raamatus "Vastastikune abi" käsitleb seda temaatikat. Ta üritab tõestada, et Hobbesi seisukoht kõikide sõjast kõigi vastu ja ka näiteks postdarvinistide ettekujutused liikidevahelisest ja -sisesest olelusvõitlusest pole sugugi nii enesestmõistetavad ja tõestatud. Kropotkin märgib, et oma pitkadel retkedel Kaug-Itta ja põhja on ta pigem kohanud risti vastupidist fenomeni: olukorras, kus tingimused on eriliselt rasked, kipub liikidesisene ja ka -vaheline koostöö just suurenema. Lisaks vaatleb Kropotkin keskaegseid gildistrukruure ning leiab sellest institutsioonist sarnaseid tendentse. Ta leiab, et just see koostöö mitte aga konkurents tagab edasimineku, evolutsiooni. Võib argumenteerida, et eeldades inimeste halbust ja korraldades nii ka ühiskonnakorda, käitubki inimene nii, nagu süsteemis ette kirjutatud on. Analoogselt väidavad majandusteoreetikud, et kui uskuda sellesse, et majandus on ebastabiilne,
annaabi.ee 
