Kontrolltöö nr. 1 Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid
Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid
Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 3. Kandke kaardile Eestimaa Kubermangu piir, tähistage kubermangu keskus nimega, märkige maakonnad ja nimed. Kaart lk 98 4. Kandke kaardile Liiivimaa kubermangu piir, tähistage keskus nimega ja maakonnad ja nimed. Kaart lk 98 Talu ja mõis 1. Milliseid reforme kavandas Karl XI Eesti aladele: a) mõisamajanduses mõisate riigistamine, mõisad anti siis rendile endistele valdajatele; eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle.
Piiskop Kirikuelu eesots, kes juhtis kirikuelu endale määratud valdustes Peapiiskop Kindla piirkonna kõrgeim kirikuvõim, allub paavstile ja talle alluvad piiskopid Toomkirik Piiskopkonna peakirik Toomkapiitel Kirikuelu korraldav kõrgemate vaimulike kogukond, kes muuhulgas valis piiskopid Kirikukihelkond Piiskopkonnad olid jagatud kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks mida teenisid preestrid 34. Vana-Liiivimaa haridus keskajal. Toomkoolid. Toomkoolid rajati uute vaimulike väljaõpetamiseks, aga seal said õppida ka linnalapsed. Eesti esimesed haridusasutused Tallinna Toomkool 13. sajand 1939 Ka Haapsalus oli heal tasemel toomkool 35. Kloostrid vana-Liivimaal keskajal. Dominiiklased, frantsiskaanid, tsistertslased. Kloostrikoolid. Kloostrid olid olulised kultuurikeskused, seal tegutsesid kloostrikoolid ja raamatukogud
, agronoom. Otsus oli kül vastu võetud ja seda hakati taotlema, aga olukord polnud lihtne.lätlaste puhul oli 17 aastal olukord tõsine, levis kiiresti vasakpoolne poliitline meelestus, läti ühiskond olid poliitiliselt lõhestunud. Riia tööliste ja soldatite nõukogu, väitis juba märtsi lõpus et Liivimaa nõupidamine oli ebaseaduslik, see olevat esindanud vaid läti jõukaid peremehi, mitte aga kogu liivimaa rahvast tervikuna. See sama nõukogu organiseerimisel astus aprillil kokku Liiivimaa 'sotsialistlik maanõukogu ja tühistas märtsikuise nõupidamis otsuseid. Ulmanis ppüüdis päästa mis annab, korraldati samalaadsed nõupidamised ka Kurmaa ja Latgale lätlaste hulgas. Kuramaa sõjapõgenike kongress leidis aset Tartus, nõuda asualade ühendamist , valiti Kuramaa nõukogu J Cakstega. Latgale lätlaste kongress, nõudmised samad, moodustati ka Latgale ajutine maanõukogu, mille esimeheks valiti preester F.Trasuns. Latgale venelased olid vastu
amet. Rootsis vaadatati Ingverimaad kui sidet endaga.Kui riigiõiguslikku seisundit vaadata on murekohti. Paljuski muljeid, mis on tek erinevatel uurijatel, riigiõiguslikku suhet vaadatatud kirikupol valdkonnas. Oluline see, et üheski dokumendis ei ole täpselt ikseeritud, milline on emamaa ja provintside suhe. On akte, mis ühte või teist valdkonda puudutavad aga üldist riigiõiguslikku seisukohta pole. Nt aministratiivselt võetuna olid Eesti ja LIiivimaa kindralkubermangu staatuses. Rootsi jaoks moodustavad välisprovintsid8 provitsid , mis pole emamaaga samas staatuses), mõisteti et tegu on välisprovintsidega. Teada seda, et käibele jäävad mõisted herstogkond( Liivimaa, Eestimaa hertsogkond). Teatav paralelism kindralkubermangu ja kahe hertsogkonna vahel. Rootsi kuningad valitsevad Eesti ja Liiivmaa hertsogkonde. Stockholmist vaadates oli siinne ala üks tervik. Selge see, et Eesti ja lIivimaa vahel tehakse paljudes
annaabi.ee 
