Puit puit koosneb mitmetest liiikidest rakkudest ja nende kogumikest,mis on omavahel tihedalt ühendatud ja moodustavad puidumatoonilise elemendi. Rakkude kuju sõltub nende talitluse,ning ühesuguse ehituseg rakkud. Puidu keemilise töötlemisel lahutatakse ligniin(puhas tselluloos on puuvil) Ligniin-liimitaoline aine ,mis imab endasse vett seejuures paisudes. Kuivalt on ligniin tugevam,kui märjalt,see seletab miks on puit kuivalt tugevam kui niiskelt. Kui puu kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel,näiteks kallastel või domineeriva tuulte mõju pirkondades on puu pidevas 1 suunse koormuse all ja tulemuseks on puidu rakuehituse muutused tüves moodustab ränipuit. Männil on omadus koguda vaiku teatud puu ossa seda nimetatakse tõrvaks. Paremhüüm koerakkud toodavad vaiku,sobib tule hakkatuseks. KUUSK Estis harilis kuusk maailmas umbes 40 milj -liigid: must kuusk jt kuusk on küpspuit-südamikupuit ei erine värvusest kooreähedusest puidukihist. K...
narmasjuurestik sammasjuurestik enamasti rohttaim emb-kumb 1-kaviline tolmutera 3-kaviline tolmutera hajusad juhtkimbud, kambium harva kambiumiga juhtkimbud ringina ei ole eristunud esikooreks ja steeliks esikoor ja steel ¼ liikidest; kôrrelised; käpalised e. ¾ liikidest; roos-, liblik-, korvôielised orhideelised (ca 20000)! (enim) (1/10 ôistaime liiikidest! ~ 25000). Nt. palm, iris, tulp, bambus, rukis, mais, liilia.
narmasjuurestik sammasjuurestik enamasti rohttaim emb-kumb 1-kaviline tolmutera 3-kaviline tolmutera hajusad juhtkimbud, kambium harva kambiumiga juhtkimbud ringina ei ole eristunud esikooreks ja steeliks esikoor ja steel ¼ liikidest; kôrrelised; käpalised e. ¾ liikidest; roos-, liblik-, korvôielised orhideelised (ca 20000)! (enim) (1/10 ôistaime liiikidest! ~ 25000). Nt. palm, iris, tulp, bambus, rukis, mais, liilia.
(Botaanika lk 328) 3- kalvine tolmutera 1- kalvine tolmutera Kambiumiga juhtkimbud ringina Kambium harva esikoor ja steel ei ole eristunud esikooreks ja steeliks ¾ katteseemnetaimedest (Botaanika II lk 458); ¼ katteseemnetaimedest (Botaanika II lk 458); roos-, liblik-, korvõielised (1/10 õistaime kõrrelised; käpalised e. orhideelised (ca 20000)! liiikidest! ~ 25000). (enim) Nt. palm, iris, tulp, bambus, rukis, mais, liilia. Kolm evolutsioonisuunda: loomtolmlemine - Kolm evolutsioonisuunda: loomtolmlemine putuktolmlemine (kõige rohkem, iseloomustab (näit orhideelaadsed), tuultolmlemine (näit õie sügmorfus, õieosade reduktsioon ja kõrreliselaadsed, lõikheinalaadsed) ja
enamasti rohttaim emb-kumb 1-kaviline tolmutera 3-kaviline tolmutera hajusad juhtkimbud, kambium harva kambiumiga juhtkimbud ringina ei ole eristunud esikooreks ja steeliks esikoor ja steel ¼ liikidest; kõrrelised; käpalised e. orhideelised ¾ liikidest; roos-, liblik-, korvõielised (1/10 (ca 20000)! (enim) õistaime liiikidest! ~ 25000). Nt. palm, iris, tulp, bambus, rukis, mais, liilia. *Botaanika areng Loodusrahvastel väga hea looduse tundmine: toit, ravi, ohud. Neil on olemas küllaltki objektiivne liigikontseptsioon. Teaduslik botaanika: Vana-Kreeka (Theophrastos). Tänapäevane botaanika algas 17 sajandil: teaduslik kirjeldamine. 19. sajand – kogunenud teadmiste üldistamine (detailide täpsem kirjeldamine ei andnud enam oluliselt uut teavet, osutus müraks)
sammasjuurestik enamasti rohttaim emb-kumb 1-kaviline tolmutera 3-kaviline tolmutera hajusad juhtkimbud, kambium harva kambiumiga juhtkimbud ringina ei ole eristunud esikooreks ja steeliks esikoor ja steel ¼ liikidest; kõrrelised; käpalised e. ¾ liikidest; roos-, liblik-, korvõielised (1/10 orhideelised (ca 20000)! (enim) õistaime liiikidest! ~ 25000). Nt. palm, iris, tulp, bambus, rukis, mais, liilia. 56. Taimede paljunemise viisid. Vegetatiivne paljunemine. Suguta: paljunemine toimub spetsiaalsete paljunemiseks ja levimiseks kohastunud osade abil, puudub sugurakkude ühinemine nende osade kujunemise käigus. Mõnikord on raske tõmmata piiri vegetatiivse ja suguta paljunemise vahele. Näiteks: Sõnajalgade eosed. Seente lülieosed: pintselhallituse Penicillim "tavalised" eosed,
sammasjuurestik enamasti rohttaim emb-kumb 1-kaviline tolmutera 3-kaviline tolmutera hajusad juhtkimbud, kambium harva kambiumiga juhtkimbud ringina ei ole eristunud esikooreks ja steeliks esikoor ja steel ¼ liikidest; kõrrelised; käpalised e. ¾ liikidest; roos-, liblik-, korvõielised (1/10 orhideelised (ca 20000)! (enim) õistaime liiikidest! ~ 25000). Nt. palm, iris, tulp, bambus, rukis, mais, liilia. 56. Paljunemisviisid: vegetatiivne, suguta, suguline Suguta: paljunemine toimub spetsiaalsete paljunemiseks ja levimiseks kohastunud osade abil, puudub sugurakkude ühinemine nende osade kujunemise käigus. Mõnikord on raske tõmmata piiri vegetatiivse ja suguta paljunemise vahele. Näiteks: Sõnajalgade eosed. Seente lülieosed: pintselhallituse Penicillim "tavalised" eosed,