2. Koorealune ehk ekstrapüramidaalne tasand (B): liigutuste koordineerimine: rütm, ajaline järgnevus.(nt ekstrapüramidaalne düsartria- sundliigutused või teatud liigutuse tegemisel tekib kaasliigutus- tikid) 3. Ruumitasand (C): liigutuste sihipärasuse reguleerimine.(ruumitaju, tähtede-numbrite õppimine on ka selle tasandiga seotud, see tasand vastutab koos- ja järelkõne eest) 4. Toimingute tasand (D): eesmärgistatud liigutuskompleksi juhtimine (operatsioonide valik ja järjestamine).(seotud nimetamisega 5. Sümboolsete koordinatsioonide tasand (E): intellektuaalsete toimingute planeerimine, kontroll, reguleerimine.( selle tasandi kahjustusel jääb maha üldine areng- intellektipuuded) · 1-3 nö tehnilised tasandid- kõnes realiseerimispuuded ehk kõnepuuded · 4-5 kõne mõtestatust ja semantikat reguleerivad tasandid-keelepuuded
kahjustus) 3. (C) Ruumitasand: liigutuste sihipärasuse reguleerimine. Haarab oimu-kiiru-kuklasagara äärmised (perifeersed) osad. Et liigutused oleksid suunatud õigesse kohta õigel ajal. Tugevalt seotud ruumitajuga. (peegelkirjaga lastel on selle kahjustused, koos- ja järelkõne tasand) Järelkõne-mina ütlen ees, laps ütleb järgi, mitte ei pea ise mõtlema. 4. (D) Toimingute tasand: eesmärgistatud liigutuskompleksi juhtimine (operatsioonide valik ja järjestamine). nimetamine nt. 5. (E) Sümboolsete koordinatsioonide tasand: intellektuaalsete toimingute planeerimine, kontroll, reguleerimine. Algul lastel puudub, kannatab intellektipuudega lastel. · 1-3 nö tehnilised tasandid (et ütlus SAAKS VÄLJA ÖELDUD, nt kui tehtaks lõtva keelde imesüst, siis oleks ilus ja mõtestatud kõne)- kõnes realiseerimispuuded ehk kõnepuuded
viis: 1. Tasand A ehk ajutüve tasand. See reguleerib liigutuste ebateadlikke komponente, esmajoones lihastoonust. Tasand haarab ajutüve, ajukese, ekstrapüramidaalteede alumise osa. Patoloogia korral kannatab lihastoonus (sh. lõtv halvatus), esinevad tremor ja tasakaaluhäired. 2. Tasand В ehk subkortikaalne ehk sünergia (koostoime) tasand. Tasandi ülesandeks on koordineerida liigutusi mingi liigutuskompleksi sooritamisel, reguleerida keha asendit ja miimikat, kindlustada liigutuste ajaline järgnevus ja rütm. Patoloogia puhul ilmneb miimika puudulikkus, liigutuste "vaesus" ja stereotüüpsus (hüpofunktsioon) või erilaadsed sundliigutused (hüperfunktsioon). Kõnes avaldub ekstrapüramidaalne (koorealune) düsartria: artikulatsiooniaparaat on püsimatu, hääletugevus muutlik, esinevad tahtmatud karjatused ja samas hääl kaob, kõnet saadavad kaas
Kõige madalam tasand on 1) lihastoonust reguleeriv tasand. 2) liigutuste koordineerimise tasand  rütm, ajaline järgnevus. Nt tempo ja tugevuse muutused häälitsemises. See ja eelmine tasand on etadvustamata . st teadlikult ei suuda ma reguleerida neid (need on loomadel ka olemas) 3) liigutuste sihipäraste reguleerimise tasand(ruumitaju tasand), nt näen et asi on vasakul, hakkan kätt sinnapoole suunama, et seda kätte saada. 4) Tomingute tasand  eesmärgistatud liigutuskompleksi juhtimine (op-ide valik ja järjestamine). Vaja liigutusi valida ja neid õigesti järjestada. AGA päris kordasaatmine sõltub madalamtest tasanaditest (see vilumus sõltub ju madalamatest tasanditest. 5) sümboolset koordinatsioonide tasand  kontrollimine, reguleermine, intellektuaalsete toimingute planeerimine, mõista milleks mida reguleerida jne 1-3 on ,,tehnilised tasandid" (kõnes realiseerimispuuded ja 4-5 on kõne mõtestatust ja semanikat reguleerivad tasandid.
annaabi.ee 
