Unehäired Merlin Kitsingi 10h Paide Gümnaasium Mis need on? Unehäire ehk somnipaatia on inimese või looma unerütmi häire. Unehäired sisaldavad endas uinumise ja une säilitamise häireid (insomniaid), liigunisuse seisundeid, uneärkveloleku tsükli häireid ning parasomniaid (uneskõndimine, öised hirmud). Unehäireid jagatakse põhjuse järgi kaheks orgaanilised ja mitteorgaanilised. Miks tekivad? Halvad harjumused (päevased uinakud,ebaregulaarne magamineku aeg) Erivevad haigused ja probleemid (norskamine,allergia,krambid) Vaimse tervise probleemid(stress, depressioon) Erivevad ravimid(ergutusainednikotiin, kofeiin)
mittepiisavast unest tingitud unehäireid ennetada (Pindmaa, 2011). Probleemid koolilaste unega Mae Pindmaa viitab, et une häirumise ohumärgiks on kooliealise lapse päevased uinakud ja püsivad unisuse kaebused või unisusest põhjustatud käitumine, mida märkavad vanemad või õpetajad. Need nähud viitavad koolilapse une hulga ja/või kvaliteedi langusele ning (harvem esineva) päevase liigunisuse esmasele häirele. Selliseid kaebusi ei tohi jätta tähelepanuta ning neid tuleb hinnata hoolikalt ka esmaarstiabi tasandil. Tekkinud häirete sasipuntrast aitab väljapääsu leida nõu pidamine pere- ja unearstiga ning õige unehügieeni kehtestamine. Kuna teismelised kannatavad krooniliselt unepuuduse all, toimetavad nad hea osa päevast justkui hämarolekus, võitlevad unisusega, mis on võrreldav narkolepsias isikute omaga.
efektiivseks ravimiks, kuna see aitab kiiremini uinuda. Tegelikkuses liigne alkoholi 12 tarvitamine pole unekvaliteedile hea, kuna alkohol rikub normaalse unetsükli tõstes esimese unestaadiumi osakaalu ja vähendades kolmanda ja neljanda unestaadiumi osakaalu. Igaõhtune alkoholi tarvitamine võib tekitada sõltuvust. (Medscape Family Medicine, 2005) 4.5. Liigunisus Hüpersomnia ehk liigunisuse puhul on öine uni pikk ning kestab kümme või enam tundi, millele lisaks vajab inimene ka päevaseid uinakuid. Sageli võib liigunisus olla mõne teise häire, näiteks uneapnoe väljendus. Meie laiuskraadil võib liigunisust esineda ka talvisel ajal, sellega kaasneb magusa isu ja üldine tahtetus. Sellisel juhul on abi valgusravist. (Veldi & Paavle) 4.6. Narkolepsia Narkolepsia ehk unehalvatus on krooniline unehäire, mille all kannatavad inimesed
Päevaaegse kroonilise väsimuse tõttu on need inimesed ka liiklusohtlikud, sest võivad kergesti roolis olles magama jääda. Mitmete uuringutega on kindlaks tehtud, et umbes 4%-l tööealises eas meestest ja 2%-l naistest esineb unelämbustõbi. Haigusnähud võivad välja kujuneda igas vanuses inimestel, sagedamini kannatavad selle all siiski keskealised mehed ja menopausijärgses eas naised. See on ka sagedasim päevase liigunisuse orgaaniline põhjus. Eesti meditsiinis on uneapnoe probleemidega tegeldud süstemaatiliselt viimase 10 aasta vältel. Põhjanaabrid soomlased on selles valdkonnas aktiivselt tegelenud üle 25 aasta ning neil on käigus ka riiklik uneapnoeprogramm aastateks 20022012. Soome statistikat silmas pidades ja seda meie rahvaarvule kohandades võiks Eestis olla ligi 50 000 uneapnoehaiget, neist ligi 5000 põeb haiguse rasket vormi, mis vajab spetsiaalseid ravivõtteid.
ja ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel. 2) bioloogilist kella juhtivate ajasignaalide ebanormaalne töötlemine (viimane võib tegelikult olla seoses emotsionaalse ja/või kognitiivse häirega) Mitteorgaanilise une-ärkvelolekurütmi diagnostilised juhised: (a) individuaalne une-ärkvelolekurütm pole antud keskkonna jaoks normaalse ning tavalise rütmiga sünkroonne; (b) seetõttu kannatab isik öösel unepuuduse ja päeval liigunisuse all ja seda peaaegu iga päev vähemalt üks kuu või korduvalt lühemate perioodide vältel; (c) ebarahuldava kvaliteediga, kvantiteediga ja ajaliselt ebasobiv uni põhjustab märgatavat distressi või sotsiaalse või professionaalse tegevuse häireid. Kui puuduvad muud määratavad psühhiaatrilised või somaatilised põhjused, tuleks kasutada ainult seda diagnoosi. Kui see häire domineerib kliinilises pildis, siis ei välista diagnoosi ka sellised
annaabi.ee 
