haug. Saakide suuruse järgi järgnevad särg, ahven ja luts. Praegu on Võrtsjärve kaladest looduskaitse all säga ja tõugjas ning hink, võldas ja vingerjas. Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevaditi voolab Võrtsjärve Järvejõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Suurimad probleemid on liigtoitelisus ning kalameeste arvates ka veepinna taseme kõikumine. Pärast kuiva suve on järve veetase madal ning talvel tekib hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu.
Elustik Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint, lõhi ja haug. Elutsevad ka luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig. Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu. Probleemid Suuremad probleemid on põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala. Peipsi valglas elab ligikaudu miljon inimest.
9 liiki kahepaikseid (nt. veekonn ja järvekonn) Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu (nt. laululuiged, rabahaned, suurlaukhaned) Soo ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejaid ligi 40). Pesitsejatest näiteks,naerukajakad, sinikaelpardid, tuttpütid, kõrkjaroolinnud. Suuremad probleemid on põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala. Probleemiks on järves tekkiv hapnikupuudus. Lindude kaitseks on loodud LoodePeipsi linnuala ja Sahmeni loodusala. Luidete ja nende vahele tekkinud sooalade taimekoosluste kaitseks on Järvevälja ja Smolnitsa maastikukaitseala. Et hoida kalade liigirikkust on kalade püügi kogustele peale pandud kvoodid ja kalade kudemisajal ei tohi neid
Kasutamine ja kaitse Võrtsjärve ääres on Võrtsjärve Sihtasutus, mille eesmärgiks on puhkemajanduse ja kaitse korraldamine. Võrtsjärve ümbruses on moodustatud hoiuala, mis paikneb Tartu, Valga ja Viljandi maakonna piiride lõikumisalal. Hoiuala moodustamise peamine põhjus on lindude, loomade ja nende elupaikade kaitse. Kalaliikide arvukuse säilitamiseks on järvest kalapüük reguleeritud seadustega. Lisaks kalapüügile on probleemiks ka liigtoitelisus ja veepinna taseme kõikumine. Pärast kuiva suve on järve veetase madal ning talvel tekib hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu. Selleks, et probleeme vältida, hinnatakse järve ökoloogilist seisundit pideva jälgimise teel, ehk teostatakse seiret aastaringselt. Võrtsjärvel tehakse seiret üks kord kuus järve sügavaimas kohas. Hinnatakse vee värvust ja läbipaistvust ning mõõdetakse vee temperatuur ja hapnikusisaldus. Analüüsitakse loomhõljumi ning põhjaloomastiku olukorda
Pesitsevaid linnuliike on Peipsi lähistel umbes 172. Poolveelistest imetajatest võib kohata vesimutti, mügrit, kobrast, saarmast ja ondatrat. Kahepaiksed on Peipsi rannikul esindatud üheksa liigiga: tähnik- ja harivesilik, mudakonn, rohekärnkonn, kärnkonn, rohukonn, rabakonn, tiigikonn ja veekonn. Peipsi järvest püütakse igal aastal ligikaudu 10 000 tonni kala. Kahjuks vaevavad Peipsit ka hulgalised probleemid. Üheks suurimaks probleemiks on järve liigtoitelisus ehk eutroofsus. Liigtoitelisus on peamiselt põhjustatud põlevkivi kaevandamisest ning põllumajanduses kasutatavatest väetistest. Samuti on ka üheks probleemiks suurel hulgal teostatav kalapüük. Peipsi järves on täheldatud 115 liiki suurtaimi. Kogu järves on dominandiks kaelus-penikeel. Kaldaveetaimestikus on peamine pilliroog. Peipsile on iseloomulik ka arvukate soo ja niiskuslembeste taimede (nt soo-alss) kasvamine ajutiselt vee alt vabanenud aladel. Haruldustest leidub Peipsis
Ähijärvel on looklev kaldajoon, kohati kaldast järsult tõusvate kuplite ja enamjaolt liivaste kallastega. Ähijärv on väga hea kalajärv ning oli varasemalt ka suurepärane vähijärv. Praeguseks on selle tüüpilise rohketoitelise järve vee toitelisus võrreldes sajandi esimese poolega veelgi suurenenud, seda kajastab mõndades inimeste poolt rikutud kaldalõikudes esinev taimestik. Järve tervise seisukohalt pole liigtoitelisus kasulik; eriti madalamates järvedes viib see mudastumisele, kinnikasvamisele ja hääbumisele. Ähijärve seisundit võib siiski veel pidada võrdlemisi heaks, seda näitab ka liigirikkus. Siit on leitud mitmeid vetika- ja vesikirbuharuldusi, kusjuures vetikate poolest on tegemist ühe Eesti liigirikkama järvega (sarnane on ka Aheru järv). Suvel leidub nende liike avavees tavaliselt vähemalt sada (heas seisundis eutroofse järve keskmine on 5060). Veesiseseid
KASUTATUD KIRJANDUS Trükised/raamatud Ott, I., 2007, Saadjärve limnoloogilised uuringud I, Tartu, lk. 20 Ott, I., Kõiv, T., 1999, Eesti väikejärvede eripära ja muutused, Tallinn,. 128 lk. Paju, M. 2001, Tartumaa keskkond. Tartumaa keskkonnateenistuse väljaanne, Tartu, 94 lk. Phillips, N., Kelly, M., Taggart, J., Reeder, R., Flock, G., Olem, H., 2003. Järve taskuraamat, 98 lk. Sults, Ü.,2003, Rohke- ja liigtoitelisus: veekogude loomuliku vananemise kiirendaja, Tartu , 32 lk. Internetiallikad Artikkel ,,Valgla" http://et.wikipedia.org/wiki/Valgla (2.mai 2009) http://www.avita.ee/pdf/Keemia_8%20kl_02%20osa_lk%206-11.pdf (2.mai 2009) http://www.fk.ut.ee/elsee/est/cz_40_hydrology_dictionary.html (2.mai 2009) http://www.fk.ut.ee/elsee/est/ee_52_fish-and-ph_dictionary.html (2.mai 2009) Aimar Rakko artikkel "Veeõitsengud Eesti järvedes" http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2839_2837.html (27
annaabi.ee 
