KALADE KEHAKUJU Triin Engmann SISSEJUHATUS · Kalade rühm on silmapaistev tohutu liigrikkuse poolest.Maakeral tuntakse kokku üle 20 000 liigi ( aasta 1963). Kalade kohastusvõime erisuguste elutingimustega on hämmastav. Seetõttu nad on suutnud asustada meresid ja ookeane, jõgesid ja järvi , tiike ja ojakesi ning isegi põhjaveesid. · Minu referaadis on käsitletud kalade kehaga seotud teemasid: kalade pulmarüü, kuidas kalu eristada, kääbused ja hiiglased kalade seas ning tuleb juttu ka ohtlikest kaladest . · Ning eesmärgiks oleks anda ülevaade siis
· Palearktis · Afrotroopis · Indo-Malai · Australaasia · Okeaania rk · Nearktis · Neotroopis · Antarktis Millest sõltub liigrikkus? Liikide arvust ning sündmustest, mis võivad takkistada geeni liikumisele ning uute liikide tekkimisele Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost! Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas- mida lähem ekvaatorida, seda on rohkem liiki ning pooluste suunas see arv väheneb. Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost! S= cAz S = liikide arv A= pindala c & z konstandid Logaritmilises skaalas on seos lineaarne: c y-telje lõikepunkt ja z kaldenurk. Z väärtus · Mandritel 0,15 0,19 · Mandrilähedastel saartel 0,25 0,45 Kui palju on Eestis kirjeldatud liike ja kui palju neid arvatakse siin olevat? Arvatakse esinevat 40 000 liiki, kuid seni on nendest leitud 23 500 liiki, mis on umbes 60% Mis on keskkonna ökonoomika? Mis on ökolooiga ökonoomika?
- Indo-Malai - Australaasia - Okeaania rk - Nearktis - Neotroopis - Antarktis 12. Millest sõltub liigrikkus? Juurde tekkimine sõltub: ● Sündmustest, mis tekitavad takistusi geeni liikumisele ● Liikide arvust Liikide kadumine sõltub ● häirefaktorite tugevusest ja tüüpidest 13. Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost! - Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas. VALEM S=cAz 14. Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost! Mida suurem pindala, seda suurem liigirikkus 15. Kui palju on Eestis kirjeldatud liike ja kui palju neid arvatakse siin olevat? Eestis arvatakse esinevat 40 000 elustikuliiki, seni leitud ca 23500 ehk 60% liikidest. Ülejäänud 40 % veel avastamata. ⅕ meie elustikust on ohustatuse aste, nest 15% on ohus või väljasurnud. 3 SLAID 1. Mis on keskkonna ökonoomika? Mis on ökoloogia ökonoomika?
SISSEJUHATUS Eestimaa on vete poolest üsna rikas. Meil on 3793 km rannajoont ning 2130 ruutkilomeetrit järvepinda. Kui see loodusrikkus meie elanikkonna vahel demokraatlikult ära jagada, siis saaks iga eestimaalane (imikust raugani) 2,8 m vooluvett(sellest 7m jõge) ja 0,16 ha ehk paraja õue-aiamaa suuruse tüki järvepinda. Kalade rühm on silmapaistev tohutu liigrikkuse poolest.Maakeral tuntakse kokku üle 20 000 liigi ( aasta 1963). Kalade kohastusvõime erisuguste elutingimustega on hämmastav. Seetõttu nad on suutnud asustada meresid ja ookeane, jõgesid ja järvi , tiike ja ojakesi ning isegi põhjaveesid. Uimed on kalade omapärasteks aerudeks, kuid esineb kalu ,kel rinna ja kõhuuimed puuduvad(mureen). Leidub kalu (koopakalalastehulgas) kellel puuduvad silmad: igaveses pimeduses elades ei ole need vajalikud.
annaabi.ee 
