vorme kui mõningaid liike. Igihaljad liigid meil vastu ei pea. Noored taimed vajavad Eestis talvekatet, kuid pärast nelja-viit aastat taimed kohanevad ja nende külmataluvus paraneb. Külmematel talvedel võivad külmuda vaid viimase aasta kasvud. Hooldusvõtted Istutusauku tuleb kindlasti segada happelist rabaturvast ja multsida sellega ka magnooliataimede ümbrus. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliapuukesi, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega (Hansaplant). Magnooliate juured on haprad ja saavad kergesti kannatada. Umbrohtude tõrjeks multshi nende alune koorepuruga, see hoiab mulla niiske ja suunab mulla pH-d sobivalt happelisuse suunas (calmia). 89 PIHLENELAS Kirjeldus Pihlenelas (Joonis 22), ladina k. Sorbaria sorbifolia, on põõsas, mis vallutab kiiresti suuri alasid. Juurevõsude abil laiendab ta oma kasvuala üha uute ja uute kolooniate abil
Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore-haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Istutusauku tuleb kindlasti segada happelist rabaturvast ja multsida sellega ka magnooliataimede ümbrus. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliapuukesi, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega (Hansaplant, 2011). Magnooliate juured on haprad ja saavad kergesti kannatada. Umbrohtude tõrjeks multši nende alune koorepuruga, see hoiab mulla niiske ja suunab mulla PH-d sobivalt happelisuse suunas (Calmia). 3.3 hooldus Sieboldi magnoolia ladina k. Magnolia sieboldii, hooldus seisneb regulaarses kastmises, seda kogu vegetatsiooniperioodi jooksul, kuna magnoolia vajab palju niiskust. Mingit erilõikust ta ei vaja.
Mulla pH ei tohiks olla üle 7. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Kasvukohaks peab valima kas päikselise või poolvarjulise ja kindlasti tuulte eest kaitstud sooja kasvukoha. Noored taimed vajavad Eestis talvekatet, kuid pärast nelja-viit aastat taimed kohanevad ja nende külmataluvus paraneb (Kodukiri 2009). Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tules puud, vaatamata kasukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega (Hansaplant 2013). 2.3. Prunus avinum Kirsipuu 2.3.1. Kirjeldus Prunus perekonda kuulub üle 400 liigi heitlehiseid puid ja põõsaid. (kaasa arvatud ploom, mandel, aprikoos ja virsik), mis kasvavad põhjaparasvöötmes. Vahelduvalt asetsevad lehed on enamasti saagja servaga; valged või roosad õied on kahesugulised. Viljad on luuviljad, mille südames on seeme ja välimiseks kihiks on viljaliha. (Hageneder 2006)
puutuda. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore-haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Istutusauku tuleb kindlasti segada happelist rabaturvast ja multsida sellega ka magnooliataimede ümbrus. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliapuukesi, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega. Magnooliate juured on haprad ja saavad kergesti kannatada. Umbrohtude tõrjeks multshi nende alune koorepuruga, see hoiab mulla niiske ja suunab mulla pH-d sobivalt happelisuse suunas. Sieboldi magnoolia hooldus Sieboldi magnoolia ladina k. Magnolia sieboldii, hooldus seisneb regulaarses kastmises, seda kogu vegetatsiooniperioodi jooksul, kuna magnoolia vajab palju niiskust. Mingit erilõikust ta ei vaja. Tuleb vaid välja lõigata kuivad ja sissepoole kasvavad oksad
annaabi.ee 
