Valitud nimed tuli kanda nimestikesse. Hilisemates järkudes vabastatavad talupojad võisid oma varem vabastatud sugulaste nimed või, olles iseseisvad, valida nime ise. (Leesment 1940: 4.) Sellest patendist teavitati 30. Septembril 1822 ka Liivimaa Ülemkonsistooriumi. Nimede kinnitamise lõppotsuse on kubermanguvalitsus seetõttu jätnud ,,priiuse- kuulutava kohtu" teha, samuti on mõisavalitsusi palutud olla valvsad. Et see aga kõigepealt kirikuõpetajate mõjutada olevat, mis liignimed talupojad võtavad, siis palub kuberner, et konsistoorium õhutaks pastoreid selles asjas tähelepanule ning kaasabile. Kuidas nimepaneku esimene järk tegelikult kulges, ei ole täpselt teada. Originaaldokumente pole enamasti säilinud. Leo Leesment on kogu Saarde kihelkonna kohta leidnud vaid ühe perekonnanimede originaalnimestiku Pati vallast. Ülejäänud nelja valla nimestiku pole säilinud. (Leesment 1940: 3.) Saaremaa Jaani kihelkonnas oli samuti säilinud vaid ühe valla
valikul on olnud hooned, töö- ja majapidamisriistad, ilm, aeg. Samuti on isnpiratsiooni saadud ümbritsevast loodusest ja loomariigist(Must 2000: 53). Esindatud on ka mets, puud ja taimed jne. 2.1 Üldine nimedepanek Perekonnanimede andmise-võtmise seadus sätestati Liivimaal koos talurahva pärisorjusest vabastamisega 1819. a Liivimaa Talurahva Seadusega(Kurro, Kurro 1999). Seaduses oli kirjas, et iga suguvõsa ja ka need, kellel suguvõsa ei ole, peavad saama liignimed, mis kirjutatakse ristinime järele. Seadus sätestas, et ilma kohtu loa ja teadmiseta ei tohi kord juba võetud liignime muuta. 1. augustiks 1826. a. pidid kõik hingeraamatud valmis olema, kuhu kõik meeste- ja naisterahvad koos oma perekonnanimedega sisse kantud on(Must 2000: 54). Talupoegadel lubati nimesid vabalt valida, võtta ei võinud vaid tuntud saksa suguvõsade ega ropukõlalisi nimesid. Järelevalve pandi mõisavalistusele(Kairit Henno 2003: 33). O.W
lihvitud või harjutatud, nagu näiteks kalligraafia, joonistamine, tantsimine, laulmine. See tähendab ka ülesannet, tööd, erilisi oskusi, jõudu, võimet; või näiteks aega, mida kulutatakse. Hiina võitluskunstidel on ka teisi nimetusi, nagu näiteks - chung-kuo chuan, kus chung-kuo tähendab Hiinat või "suurt rahvast" ja chuan on lihtsalt viide rusikale või võitlussüsteemile. Chuan fa ja chuan shu on liignimed nagu ka kung-fu, mida tihti kasutatakse. (http://www.wushuclub.ee/wushu%20ajalugu.html ; 28.12.2012) Wu-shu on oma ligi 3000-aastase ajalooga hiina kultuuris ühel keskseimal kohal. Wu-shu'd ei saa aga täielikult mõista, kui ei tunne hiina kultuuri. Hiina on üks vähestest maadest, kus võitluskunstid on tihedalt seotud kultuuriga. 1. TUTVUSTUS Hiina on suur maa ja asustatud paljude erinevate rahvustega, ning seepärast ongi kogu ajalugu halvasti säilinud
õigussuhete objektiks, kuid varem on talupojad olnud juba õigussuhtes (Abiellumine). Talupojad said maa ostmise õiguse. Mõisnikud ei olnud maa müümisest huvitatud ning turul polnud maad müügiks. Kui talupojad said vabaks siis moodustati talupoegade omavalitsused, mida kutsuti vallakogukondadeks. Talupoegade vabaks laskmine 1831 (Liivimaal 1826). Talupoegade vabastamine pani aluse uuele agraalkorrale. Perekonnanimed: Talupojad said vabaks ning nad pidid saama perekonna nimed ehk liignimed. Eestimaal jõutakse 1835. aastal perekonna nimede panemiseni. Inimene sai omale nime erinevalt viisi, põhilisteks otsustajateks oli kohalik mõisnik ja pastor. Kui talupoeg ei saanud mõisnikuga läbi siis talle pandi halb perekonna nimi. Vald: Vald tähendas ühe mõisa piirkonda asustatud talupoegadega. Pärisorjuse kaotamisega vald muutus seisuslikuks territoriaal üksuseks. Vald oli mõisniku kontrolli all. 1806. a vallakogukonna seadus, millega kaotati vald mõisniku kontrolli alt.
annaabi.ee 
