Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDELE TUTVUSTAMINE TKG 3. klassidele. Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. Levinumad nutiseadmed ja sotsiaalvõrgustikud.........................................................
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET 4 1.1. Interneti ajalugu 1.2. Interneti ajalugu Eestis 5 2
sõnadel muudes tähendustes või kontekstides kunagi kohta ei ole. 6 1.3. Ühiskonnaseisust tulenevad sõnad Reet Kasik (2001: 48) kõneleb oma artiklis sellest, kuidas kultuurid ja ühiskonnarežiimid mõjutavad keelt. Kultuuride kokkupuutepiiridel tekivad tema sõnul üleminukunähtus- ja inimene: kadakasakslus ja kadasakslane. Ka siin on toortõlke ja liigkasutusest unumise tundemärke, nimelt on nende väljendite kasutuselevõttu põhjendatud seosega kadakapõõsaga, mis sümboliseerib midagi vohavalt kasvavat ja raskesti väljajuuritavat. Tegelikult on sõna algkuju aga kate-saks, mis tähendab alamsaksa keeles hurtsikusakslast. Ka on väljendi tähendus rahvasuus algsele vastupidiseks muutunud - väljendi võtsid kasutusele balti-sakslased, kes nii põlglikult nimetasid eestlasi, kes püüdsid saksa moodi olla.
kommunikatsiooni kasutuselevõtuga pole siiski midagi muutunud (Poster, 1990). Pärast seda kui infoühiskond on muutunud käibefraasiks poliitikute ja meedia jaoks, on tulnud esile ka skeptilised sotsiaalteadlased. Steve Woolgar esindab kriitiliste sotsiaalteadlaste koolkonda, kes leiavad, et liigne infoühiskonnast ja Internetist rääkimine on viinud meid küberboolini (Cyberbole= cyber + hyperbole), mis tuleb eesliidete liigkasutusest ning on omandanud hüperboolilised mõõtmed. Woolgar väidab, et hype ehk haip on ajaloost tuttav ja korduv nähtus. Iga uut tehnoloogiat või nähtust tutvustatakse kui enneolematut ja revolutsioonilist. Sotsioloogiliselt kriitilist suunda kajastavad üha rohkem raamatuid pealkirjadega, mis kutsuvad üles reaalsuse kontrollile. Põhiliseks argumendiks on see, et inimeste isiklikud kogemused tehnoloogiaga on pigem kaksipidised. Tehnoloogia ei ole