maailmamere eri osades kõigub see üsna palju. Lähistroopiliste alade kõrgem soolsus on tingitud suurmast auramisest, mis ületab sademed mitmekordselt. Keskmisest madalam on soolsus ekvaatoril, sest seal on palju rademeid. Parasvöötme ja arktilistel aladel on soolsus viksem suurte jõgede ja liustike sulamisvete tõttu. Merevee soolsus mõjutab liikide arvu. See on kõige suurem 35%0 korral, kõige väiksem aga 10-15%0 juures. Läänemere elustiku liigivaesus ongi seletatav vee väikese soolsusega. MAAILMAMERES TOODETAV ORGAANILINE AINE Peanine orgaaniline aine maailmameres on fütoplankton, mis on otseskes või kaudseks energiaallikaks kõikidele teistele meres elavatele organismidele. Fütoplanktoni teke sõltub siijustingimustest ja taimtoitainete olemasolust. Kõige rohkem orgaanilist ainet toodetakse suhteliselt kitsas rannalähedases piirkonnas. Orgaanilise aine hulk maailmameres võib suuresti kõikuda. Kõige kõrgem on produktiivsus 40
liigirikkaks forellipiirkonnaks. Parajaveelisi jõelõike võib pidada eurütoopsete (laia levikuga) liikide (haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas) domineerimise piirkonnaks. Soojaveelised jõelõigud on enamasti jõgede alamjooksud, kus eurütoopsete liikide kõrval domineerivad (või esinevad sageli) soojalembesed karpkalalased (viidikas, turb, tippviidikas, rünt, teib, latikas, säinas). Ühiseks jooneks enamikule järvede väljavooludele on kalakoosluste liigivaesus. Kokkuvõte Pidev ühesuunaline veevool on vooluvetes kõige peamiseks keskkonnateguriks. Ta mõjutab kõiki ökosüsteemi osi. Teised keskkonna tegurid mõjutavad erineval määral erinevaid ökosüsteemi osi. Nii on vee temperatuur ja vooluhulk olulisteks faktoriteks kaladele. Autotroofsetele organismidele (kõrgemad taimed ja vetikad) on väga tähtsad valgustingimused. Põhja elustiku e. bentose koossseis ja hulk sõltub väga suurel määral
väiksemaid jõgesid-ojasid võib nimetada liigirikkaks forellipiirkonnaks./Parajaveelisi jõelõike võib pidada eurütoopsete (laia levikuga) liikide (haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas) domineerimise piirkonnaks./Soojaveelised jõelõigud on enamasti jõgede alamjooksud, kus eurütoopsete liikide kõrval domineerivad soojalembesed karpkalalased (viidikas, turb, tippviidikas, rünt, teib, latikas, säinas)./Ühiseks jooneks enamikule järvede väljavooludele on kalakoosluste liigivaesus. Alamad ja kõrgemad taimed, mille järgi eristatakse - ALAMATEL TAIMEDEL (VETIKATEL) ON GAMETOFÜÜT JA SPOROFÜÜT ERI ISENDID, mis võivad väliselt olla sarnased või erinevad Tolmlemine - AUTOGAAMIA e. isetolmlemine on võimalik vaid ühekojalistel taimedel õietolm samast õiest või sama taime teisest õiest RISTTOLMLEMINE e. ksenogaamia e. võõrtolmlemine. Seda peetakse bioloogiliselt väärtuslikumaks TUULTOLMLEMINE E. ANEMOFIILIA, PUTUKTOLMLEMINE E. ENTOMOFIILIA, LOOMTOLMLEMINE E.
• Selgroogsed – värvulised Passiivne inimkaaslev elustik • Toiduparasiidid • Inimese parasiidid • Jäätmete elustik Rohelised koridorid • Puhkevõimalused, esteetika • Liikide linna-keskkonda sisse- ja väljarände teed • Sidusus suurendab linnakoosluste üldist stabiilsust ja vastupanu n reostusele • Hariduslikud eesmärgid Metsakultuurid • Monokultuurid • Liigivaesus ka alus- • taimestikus (erinevused loodusliku üheliigilise puistuga) • Kaasliikide ebapiisavus – kuivamine (mükoriisaseente vähesus, levivad juurehaigused) • Tihedad ja üheealised puistud – haigustel lihtne levida Agroökosüsteemid. Agroökosüsteemile omased tunnused, võrdlus loodusliku süsteemiga. AGROÖKOSÜSTEEM • Loodud inimese poolt bioproduktsiooni ehk saagi saamiseks
Parajaveelisi jõelõike võib pidada eurütoopsete(laia levikuga) liikide (haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas) domineerimise piirkonnaks. Soojaveelised jõelõigud on enemasti jõgede alamjooksud, kus erütoopsete liikide kõrval domineerivad soojalembesed karpkalalased(viidikas, turb, tippviidikas, rünt, teib, latikas, säinas) Ühiseks jooneks enamikule järvede väljavoolule on kalakoosluste liigivaesus. Vee temperatuur ja vooluhulk on olulisteks faktoriteks kaladele. 4.Rekreatsioon siseveekogudes kui looduslikku ökosüsteemi mõjutav tegur. Rekreatsioon e. virgestuse all mõistetakse töövõime taastamisega seotud aktiivset puhkust. Kalapüük, suplemine, jalutamine, paadiga sõitmine, päevitamine jne. Rekreatiivseks mahutavuseks loetakse max. üheaegselt lubatavat kasutamise intensiivsust rekreaktiivse hooaja
sõidukitest ◦ Kunstlike materjalide soojusmahutavus suurem ◦ Kõrghoonete tekitatud “kanjoni- struktuur” Esteetika ja rekreatsioon,Pargid,Parkmetsad,Peenrad,“rippuv haljastus”/konteinerhaljastus,Terviserajad Guerilla gardening Põllumajandus Järjest suurenevad põllumajandusalad ◦ Karjamaad ◦ Põllud ◦ Majandusmetsad Monokultuurid ◦ Muldade vaesumine ◦ Vastuvõtlikkus haigustele ja kahjuritele ◦ Liigivaesus Keskkonna degradeerumine ◦ Reostus ◦ Erosioon ◦ Veesüsteemid „Kuldne org“ Kalifornias Viljakate muldade tõttu võetud kasutusele põllumajanduses Loodusliku taimkattega 1% orust, 99% põllukultuurid Pinnavee tööstuslikul kasutamisel tekkinud veepuudus – kõrbestumine Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, pestitsiidid Muldade vaesumine – sõltuvus väetamisest Ligitõmbav kahjuritele ja umbrohtudele
annaabi.ee 
