LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg.
vee hankimine. Enamikul sammaltaimedel on varred ja lehed, kuid puuduvad risoomid. Pinnasesse kinnituvad nad risoididega. Nad paljunevad eostega nagu sõnajalgtaimed. Erinevalt sõnajalgtaimedest areneb eosest eellniit. Taimed looduses ja inimese elus Taimede kasvuks vajalikud tingimused: valgus (fotosüntees), kliima. Taimekooslused on ühel maa-alal elavad taimed (niidud, metsad, põllud, sood, veekogud). Taimekooslused jagunevad liigirikasteks (puisniit) ja liigivaeseteks (kuusikud, roostikud). Kalad Hingamiselundkonna ülesanne on rikastada verd hapnikuga. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru pärak. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eritamine. Vereringeelundkonna ülesandeks on toitainete ja hapniku viimine keha rakkudeni ning jääkainete ja süsihappegaasi viimine eritus elunditeni. ninaava lõpusekaas küljejoon
Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. Maakera metsavarud Ökoloogia seisukohalt valmistab kõige suuremat muret troopiliste metsade laiaulatuslik hävitamine. Meile igapäevasem on paras ja arktilise e külmavöötme metsade muutumine liigivaeseteks majandusmetsadeks ning nende järk-järguline allakäik, mida muude põhjuste hulgas tingib ka õhusaaste. Metsase tähtsusest on hakatud alles siis aru saama, mil nende osa maakera kliima puhverdajana on leidnud mõistmist nii tööstus kui ka arengumaades. Kõige enam hävitatakse praegu metsi Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ja Aafrika sarvealal, samuti Lõuna-Ameerikas.Laiaulatuslikult langetatakse leht- ja oksametsi näiteks Alaskas, 10
paiskunud gaasiliste ainete lahustumisel veepiiskadega..Kahju võivad nad tekitada sadade või tuhandete km kaugusele.Tekkepõhjusteks inimtegevus(fossiilsete kütuste põletamine, metsatulekahjud,metallisulatamine) ja looduslikud protsessid(äike ja vulkaaniline tegevus). Tagajärgedeks:Mullad muutuvad happelisemaks(Lõuna-Soome),halveneb inimese tervis(astma, kopsuvähk,bronhiit),Veekogude vesi muutub happelisemaks ning veeorganismid hukkuvad muutudes liigivaeseteks(Kanada,USA,Lõuna- Rootsi),kiireneb keemiline murenemine(lagunevad skulptuuri,murenevad skulptuurid,raud esemed roostetavad),hukkuvad eelkõige okaspuumetsad, kuna nende okkaid kaitsev vahakiht hävib suurendades aurumist,mille tulemusena puud kuivavad.(Poola,Tsehhi,Kagu-Soome) - Kliimat kujundavad tegurid 1.Geograafiline laiuskraadid (sellest sõltub temperatuuri käik aastaaegade,kuude lõikes) 2.Kaugus ookeanidest ja meredest(tuul,niiskusreziim) 3.Soojade ja külmade hoovuste mõju(nt
annaabi.ee 
