inimesed ja loomad samuti võib sellest tekkida plahvatused ,mis on eriti ohtlikud tihedalt asustatud piirkondades. Raskemetallide reostus on eriti ohtlik ,sest see on eriti mürgine ja levib ka kiirgusena. Raskemetallide sattumine organismi või loodusesse on hävitava toimega ja eriti kahjulik. looduse mitmekesisuse vähenemine; Kuna suured alad on linnastunud ja suurte linnade all siis on nendes piirkondades väga väike liigitihedus. Suurtesse linnadesse on rajatud palju parke ja kaitsealasid ,et pakkuda liikidele tiheda asustuse keskel kodupaika. loodusressurside vähenemine; Kuna loodusressursse pidevalt kaevandatakse ja tarvitatakse kuid neid asemele samas tempos ei tule ,siis lõppevad inimkonnale peagi paljud taastumatud loodusvarad otsa. võõrliikide sissetoomine; Paljudes paikades on võõrliikide sissetungi või toomise tagajärjed olnud katastroofilised
sega ja lehtmetsadega ning madalsooniidud. Vahenurme puisniiduala keskel asuvad kunagised Põltsamaa talu põllud, kus on hakanud kujunema aruniidud. Metsaalade puistus on enamik puudest alla 50 aasta vanad. Vanemad puud on enamasti tugevalt harunenud "puisniidupuud", neid on aga puistu üldise hulgaga võrreldes vähe. Vahenurme puisniidu säilimine on erilise tähtsusega, kuna just siit on leitud PõhjaEuroopa suurim soontaimede liigitihedus 74 liiki soontaimi ühelt ruutmeetrilt. Kaitsealalt on kokku leitud 239 liiki soontaimi. Kaitsealuseid taimi on kokku 12: II kategooria täpiline sõrmkäpp; eesti soojumikas; III kategooria vööthuulsõrmkäpp; kahkjaspunane sõrmkäpp; harilik näsiniin; sooneiuvaip; harilik käoraamat; siberi võhumõõk; suur käopõll; harilik porss; kahelehine käokeel; lodukannike.
ning seal ei niideta üldse või tehakse seda väga harva. Majandamiserinevuse tõttu on ka puude tihedus veidi erinev. Puisniidud on eriti väärtuslikud rikkaliku loomastiku ja taimestiku ning väga suure liigitiheduse tõttu. Väikeseskaalaliselt on kuivad või mõõdukalt niisked lubjarikka mullaga puisniidud Euroopas kõige liigirikkama taimestikuga parimates kohtades võib koos kasvada üle 60 liigi soontaimi ühel ruutmeetril. Suurim liigitihedus on leitud Laelatu puisniidul, mis asub Eesti läänerannikul ja kust on leitud 76 liiki ruutmeetrilt. Eesti puisniitude taimestikus on loetletud 603 soontaimeliiki, mis on umbes 40% kõigist Eestis kasvavatest soontaimeliikidest. Puisniidud on levinud peamiselt Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. Nad paiknevad aladel, kus lumiste talvede tõttu on kariloomadele heina tehtud. 20.
Liigisisesed suhted ühe liigi isendite või isendirühmade (populatsioonide, kolooniate, perede, sugupoolte, vanusegruppide jne.) suhted. Eristatakse ruumilisi e. territoriaalseid, funktsionaalseid, sugulus- jm. suhteid. Funktsionaalsed suhted võivad olla mõlemale poolele kasulikud (tööjaotus sümbioos) või kahjulikud (konkurents) või ühele poolele kasulikud, teisele kahjulikud (kannibalism). Liigitihedus liigirohkuse mõõt, mis näitab erineva geneetilise materjali hulka ühikruumalas või -pindalal. Iseloomustab ökoloogilise süsteemi keerukust ja süsteemisisest muutlikkust (nt boreaalses okasmetsas on ühel hektaril puuliike mõni, troopilises vihmametsas mitusada). Liik (species), bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi
annaabi.ee 
