I Selgita mõiste ja lisa näide! 1. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. (nt inimese areng ahvist. Inimese ja ahvi DNA on hinnanguliselt 99% sarnased.) 2. mikroevolutsioon haarab liigi ja populatsioonisiseseid muutusi. (nt. metskitse tekkimine) 3. populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. 4. looduslik valik ebavõrdne ellujäämine, paljunemine. (nt. stabiliseeriv valik, suunav valik) 5. geenitriiv alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. (näiteks looduskatastroofi puhul. põleng/üleujutus, mille elab üle väike arv isendeid. geneetiline struktuur muutub. nn. pudelikaelaefekt) 6. mutatsiooniline muutlikkus muutused raku geneetilises materialis. (nt. geenmutatsioon, ...
isendid Ø Eraldunud populatsiooni taastumisel selekteeruvad loodusliku valiku tulemusena välja isendid, kes erinevad oma genotüübilt algsest populatsioonist sel määral, et nendevaheline ristumine on takistatud. Ø Sellist liigitekke viisi sobib illustreerima uute Drosophila liikide moodustumine üksikute isendite sattumisel uutele saartele Havai saarestikus Ø Erinevalt allopatrilisest liigitekkest, mis on järk-järguline ja pikaajaline protsess ning kus määravaks on looduslik valik, toimub siinkäsitletud protsess väga kiiresti, juba väheste põlvkondade vältel ning olulist rolli mängib siin juhus Kasutatud kirjandus ü http://et.wikipedia.org/wiki/Evolutsiooni%C3%B5petus ü http://koolielu.ee/waramu/search/sort/created/curriculumSubject/23420616 ü http://www.sirp.ee/index.php?
Uute liikide tekkimisel eristatakse kahte vormi. Ühel juhul toimub liigisisene areng kindlas suunas ning vana liik asendub uuega. Sellist liigitekke vormi nimetatakse füleetiliseks liigitekkeks (phyletic specification). Teisel juhul areneb eellasliigist kaks või enam uut liiki ning need rikastavad Maa liigilist koosseisu. Sellist liigitekke vormi nimetatakse hargnevaks liigitekkeks (branching specification). Edaspidi tulebki peamiselt juttu hargnevast liigitekkest, sest just tänu sellele vormile on meie biosfäär liigiliselt nii mitmekesine. Sugulisel teel paljunevate organismide puhul on uute liikide tekkimisel põhiosa geneetiliste muutuste populatsioonisisesel akumuleerumisel, mille tulemusena kujuneb geneetiliselt lahknenud isendite vahele ristumisbarjäär. Juhul, kui siiski omavahel järglasi saadakse, on need steriilsed. Geneetiline muutlikkus looduslikes populatsioonides.
levila jaotumine nt barjääri tõttu. Tekivad erinevate alleelisagedustega geograafiliselt isoleeritud alampopulatsioonid. Teguriteks on LV, suguline valik, juhuslik geneetiline triiv ja KK tingimused. Levik on levimise tulemus. levimisel algpopulatsioon migreerub ja tekivad erinevused alampopulatsioonide vahel. Sellele järgnevalt toimub ka juhuslik geneetiline triiv. 8. Too mõned näited vikaarsest liigitekkest (üldiselt). Vikaarne liigiteke peab tekkima levila jaotumine ja tekkima alampopulatsioonid. Levila jaotumise näited laamtektoonika Pangea (0,3 GAT) põhjapoolne osa Lauraasia hakkas eralduma Gondwanast Triia lõpus. Seletab 4 pärisimetaja rühma eristumist. Jääajad. Mereveetaseme langus Pärsia lahe tõttu said inimesed rännata Aafrika lõunapoolsest osast sarvest (70 Kat) India (60 Kat). 14-15 Kat rändasid inimesed P-L Ameerikasse Beringi maakitsuse kaudu. 9
lõpuks jäävad eraldunud gruppi esindama üksikud, populatsioonile ebatüüpilised isendid. Eraldunud populatsiooni taastumisel selekteeruvad loodusliku valiku tulemusena välja isendid, kes erinevad oma genotüübilt algsest populatsioonist sel määral, et nendevaheline ristumine on takistatud. Sellist liigitekke viisi sobib illustreerima uute Drosophila liikide moodustumine üksikute isendite sattumisel uutele saartele Havai saarestikus. Erinevalt allopatrilisest liigitekkest, mis on järk-järguline ja pikaajaline protsess ning kus määravaks on looduslik valik, toimub siinkäsitletud protsess väga kiiresti, juba väheste põlvkondade vältel ning olulist rolli mängib siin juhus. 10.7. Evolutsioon molekulaarsel tasemel Mutatsioonid DNA kodeerivas järjestuses kajastuvad enamasti valkude aminohappelises järjestuses. Erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite polüpeptiidides toimunud muutuste analüüs võimaldab hinnata evolutsioonilisi sündmusi
loomade, taimede ja mikroorganismide jaoks. Ja nagu rohkest sellekohasest kirjandusest ka selgesti näha, ei ole paljud määratlused sobivad kogunisti kõigi loomade ja taimede tarvis. Juba ühesooliste liikide esinemine tekitab otsustavaid raskusi nende määratluste juures, kus kaalukeeleks on reproduktiivne isolatsioon - kuidas seda mõista? Seetõttu on lihtsam, selgem ja õigem määrata iga juhu jaoks selle kasutatavuse ulatus. Liigitekkest rääkides peetakse enamal juhul silmas biseksuaalseid populatsioone. Seega peatume esmalt neil. Geograafilisest vaatenurgast lähtudes on traditsioonilisteks moodusteks allopatriline, parapatriline ja sümpatriline liigiteke ja need terminid on lihtsalt mõistetavad vaid biseksuaalsete liikide puhul. Liigitekke skeeme koostades lähtume me algseisust, kus on tegu ühe kindla liigiga. Liigiteke võib jämedates joontes olla: geograafiliselt lahusolev - allopatriline
annaabi.ee 
