.. ...erimaine... liigiteke. Vasta küsimustele! Miks saavad kohastuda populatsioonid, aga Seepärast, et üksikisend ei saa paljuneda mitte üksikisendid? ning sedasi oma liiki aktiivsena hoida, seega vajab ta liigikaaslaseid, et saada järglasi. Populatsiooni kuuluvad nii isas- kui ka emasorganismid. Milline osa on liigitekkes populatsioonide Kui isoleerida liigi kõik isendid üksteisest geograafilisel isolatsioonil? erinevatesse geograafilistesse punktidesse ning vahemaad on piisavalt suured selleks, et liigikaaslastel võimatu kohtuda, sureb liik välja, kuna paljunemiseks on vaja nii isas-
a. Rass Ühiste geneetiliste eripäradega populatsioonide kogum b. Alamliik Liigi tekkes juba uue liigi kujunemise teele asunud organismi rühm Muutused: 1) pärilikku muutlikuse tekitamine organismirühmas. a) mutatsioonid b) geenivool 2) muutlikkuse kinnistamine põlvkondade vältel. a) looduslik valik( valik ei tekita uusi alleele ega geene) b) valik eristab sobivamaid geenikombinatsioone paljunemiseks vähemsobivamatest Liigitekkes saame eristada 4 varianti: 1) Füleetiline esineb väga pika eksisteerimisajaga liikidel. Elukeskkonna järk- ärgulised muutused viivad sujuvalt liigi isendite kohastumuslikule teisenemisele 2) Sümbiontne liigiteke tekib kahe liigi kohustusliku kooseksistentsi tagajärjel (samblikud) 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib kahe eri liigi ristumisel lähtuvalt viljakast järglaskonnast (beluuga + sterlet = bester)
23. Kohanemine seisneb indiviidi fenotüübi otstarbekas muutumises. 24. Liigitekke peamiseks tüübiks on erimaine liigiteke. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Miks saavad kohastuda populatsioonid, aga mitte üksikisendid? Seepärast, et üksikisend ei saa paljuneda ning sedasi oma liiki aktiivsena hoida, seega vajab ta liigikaaslaseid, et saada järglasi. Populatsiooni kuuluvad nii isas- kui ka emasorganismid. 26. Milline osa on liigitekkes populatsioonide geograafilisel isolatsioonil? Kui isoleerida liigi kõik isendid üksteisest erinevatesse geograafilistesse punktidesse ning vahemaad on piisavalt suured selleks, et liigikaaslastel võimatu kohtuda, sureb liik välja, kuna paljunemiseks on vaja nii isas- kui ka emasorganismi, mis võimaldaks järglasi sigitada ning seega populatsiooni tihendada. 27. Milles seisneb loodusliku valiku toime?
triivi osa mikroevolutsioonis; y selgitab olelusvõitluse vorme ning toob näiteid; y võrdleb loodusliku valiku vorme, nende toimumise tingimusi ja tulemusi; y hindab kohastumuste eri vormide tähtsust ja toob näiteid; y kavandab eksperimendi, mis tõestab kohastumuste suhtelisust; y analüüsib liigi erinevaid määratlusi; y seostab geograafilise ja bioloogilise isolatsiooni liikide püsimisega; y selgitab erinevate evolutsioonitegurite osa erimaises (allopatrilises) liigitekkes; y analüüsib evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehha- nisme ning avaldumisvorme; y võrdleb divergentsi ja konvergentsi ning selgitab nende tähtsust ja toob näiteid; y põhjendab eluslooduse süstematiseerimise vajadust; y võrdleb inimahvide ja esmaste inimlaste tunnuseid; y võrdleb perekond inimene ja inimahvide tunnuseid; y analüüsib kaasaja teaduse seisukohti nüüdisinimese päritolust;
sagedustega. Selleks et liikuda ühelt tipult teisele peaks korraga toimuma palju muutusi. See on väga vähetõenäoline sündmus. Tasakaalu teoorias on lubatud juhuslik geneetiline triiv. Triiv võib juhuslikult muuta korraga paljude alleelide sagedusi. See on seda tõenäolisem, mida väiksem on populatsioon, triivil on suurem ,,jõud". Nii saab orge ületada. Väike populatsiooni suurus pole pikaajaliselt jätkusuutlik ja selline faas liigitekkes võiks esineda näiteks ajutise populatsiooni suuruse languse korral - näiteks mõne õnnetuse tagajärjel või, mis lubavam, uue asuala koloniseerimisel väikesearvulise alampopulatsiooni poolt. Dobzhansky-Mülleri postsügootse isolatsiooni teooria järgi on hübriidide väiksem kohasus tingitud paljudest geneetilistest põhjustest. Adaptiivmaastikul asuksid siis orgudes hübriidid. Mitmelookuseline kontrollsüsteem ja mittetoimivad epistaatilised suhted. 7
annaabi.ee 
