Tavaliselt käsitletakse liigitava süllogismina liigitav-kategoorilist süllogismi, mille esimene eeldus on liigitav väide ning teine eeldus on kategooriline väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS DISJUNKTIIVNE SÜLLOGISM on süllogism, mille esimene eeldus on disjunktiivne väide ning teine eeldus on atributiivne väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS TINGIV-LIIGITAVAKS nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, NIMETATAKSE TINGIV-LIIGITAVAT süllogismi VÄLISTAVAKS DILEMMAKS, kui kolmest alternatiivist, siis VÄLISTAVAKS TRILEMMAKS, kui neljast siis VÄLISTAVAKS TETRALEMMAKS jne. 3) TAGAJÄRJE JAATUS 4) ALUSE EITUS
C Pegasusel on värvus; W Pegasus on valge. 5. (3.)&(4.) (N P) & ¬P ¬N (MT) 6. (2.)&(5.) (C N) & ¬N ¬C (MT) 7. (1.)&(6.) (W C) & ¬C ¬W (MT) 8. ¬W (või ka) ¬P ¬W Järeldus: Pegasus ei ole valge. Või ka: Kui Pegasust pole olemas, siis ei ole ta valge. 27_fl_vi-x LIIGITAVAKS (disjunktiivseks) nimetatakse süllogismi, kus üks või mõlemad eeldused on liigitavad, alternatiivi väljendavad väited (ik disjunctive syllogism). Tavaliselt on jutt liigitav- kategoorilisest süllogismist. Liigitav-kategoorilisel süllogismil on kaks kehtivat moodust: modus ponendo tollens (jaatav-eitav moodus) ja modus tollendo ponens (eitav-jaatav moodus). 1. Modus ponendo tollens: üks eeldus on liigitav väide, teine - kategooriline. Võimalikud on kaks varianti:
tagajärjega. • Hüpoteetilist süllogismi täiendatakse mõnikord kategoorilise väitega, mille kasutamine tekitab modus ponens’il või modus tollens’il põhineva arutluste jada. 10.3. LIIGITAV SÜLLOGISM JA DISJUNKTIIVNE SÜLLOGISM Selles alajaotuses käsitletakse süllogisme, mille esimene eeldus on seotud indikaatorsõnaga „või” ning teine eeldus on kategooriline väide. Loogika ajaloos on selliste süllogismide käsitlemises toimunud muudatus. Algselt peeti esimest eeldust liigitavaks väiteks, nt „Ma kas lähen lahingusse või hoidun sellest. Ma lähen lahingusse, järelikult ma ei hoidu sellest”. Pole võimalik, et ma lähen lahingusse ja samas ka hoidun sellest. Teisiti öeldes, esimene eeldus oli välistav disjunktsioon. Selline käsitlus oli valdav ka skolastilises loogikas ning hilisemas traditsioonilises loogikas. Lausearvutuse pealetung tõstis esile liigitavale süllogismile sarnased süllogismid, mille esimene eeldus on lausearvutuse mõttes harilik, ehk siis
· Hüpoteetilist süllogismi täiendatakse mõnikord kategoorilise väitega, mille kasutamine tekitab modus ponens'il või modus tollens'il põhineva arutluste jada. 10.3. LIIGITAV SÜLLOGISM JA DISJUNKTIIVNE SÜLLOGISM Selles alajaotuses käsitletakse süllogisme, mille esimene eeldus on seotud indikaatorsõnaga ,,või" ning teine eeldus on kategooriline väide. Loogika ajaloos on selliste süllogismide käsitlemises toimunud muudatus. Algselt peeti esimest eeldust liigitavaks väiteks, nt ,,Ma kas lähen lahingusse või hoidun sellest. Ma lähen lahingusse, järelikult ma ei hoidu sellest". Pole võimalik, et ma lähen lahingusse ja samas ka hoidun sellest. Teisiti öeldes, esimene eeldus oli välistav disjunktsioon. Selline käsitlus oli valdav ka skolastilises loogikas ning hilisemas traditsioonilises loogikas. Lausearvutuse pealetung tõstis esile liigitavale süllogismile sarnased süllogismid, mille esimene eeldus on lausearvutuse mõttes harilik, ehk siis
annaabi.ee 
