Võimatu 23.Üldjaatavast väitest saab ümberpööramisel…? Osajaatav. 24.Loomulikus tuletussüsteemis tähistab lisamisreegel (add) tehet, milles: ….? 25.Kesktermin on termin, mis esineb kategoorilise süllogismi…? Mõlemas eelduses. 26.Milline ei kuulu … intensionaalsete definitsioonide hulka? Ostensiivne. 27.Milline … ei ole kehtiv tingiv-kategooriline süllogism? Aluse eitus. 28.Tahtmatu viga arutluses on? Paralogism. 29.Milline … kehtib nii tingiv-liigitava süllogismi korral kui ka disjunktiivse süllogismi korral? Modus-Tollendo Pollens. 30.Reeglipärases avalikus väitluses …? Peab küsija põhjendama presupositsiooni tõesust kui vastaja seda nõuab. 31.Tõesustabeliga etteantud tõeväärtusega lauset saab alati kirja panna….? Disjunktiivsel normaalkujul. 32.Kui arutlusprotsessis tuleb väidete tõesusi ümber hinnata, siis … ? Mittemonotoonne loogika. 33
eeldus ja järeldused on atributiivsed lihtväited. Sellel on vaid kaks korrektset moodust, mis tagavad tõese järelduse juhul , kui eeldused on tõesed. Need on jaatav moodus(modus ponens) ja eitav moodus(modus tollens) 1) MODUS PONENS 2) MODUS TOLLENS LIIGITAV SÜLLOGISM(välistav-disjunktiivne)nimetatakse süllogismi, kus üks või mõlemad eeldused on liigitatavad, alternatiivi väljendavad väited. Tavaliselt käsitletakse liigitava süllogismina liigitav-kategoorilist süllogismi, mille esimene eeldus on liigitav väide ning teine eeldus on kategooriline väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS DISJUNKTIIVNE SÜLLOGISM on süllogism, mille esimene eeldus on disjunktiivne väide ning teine eeldus on atributiivne väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS TINGIV-LIIGITAVAKS nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või
kasutatakse kaudset tõestust. Kaudne tõestus- tõestusvorm, milles ei tüestata mitte teesi, vaid selle eitust- antiteesi. Kaudne tõestus jaotatakse antiteesi järgi kaheks: 1. Apagoogiline tõestus-kaudne tõestus, milles antud väite tõesus tuletatakse võimatusest tunnistada tõeks teesile vasturääkivat väidet. Nt:ringil ei saa olla nurki. Tõene võib olla kas A või B. B on väär A on tõene Liigitav tõestus- kaudne tõestus, milles antitees on liigitava otsustuse üheks liikmeks, kusjuures liigitavas otsustuses on loetletud kõik alternatiivid. Näiteks: kuriteo toimepanemisel on 4 versiooni. Versioon 1,2 ja 3 osutuvad vääraks. Järelikult on tõene versioon 4 Hinnake tõestust Korterist leiti A surnukeha noahaavaga seljas. Kohtuarstlik ekspertiis tuvastas surma ajaks kell 02.00 öösel. Korteris viibis lisaks kannatanule vaid kahtlustatav B. --------------------------- Järelikult B tappis A.
Allpool käsitletakse mõlemat versiooni. 17 LIIGITAV SÜLLOGISM D10.2. Liigitavaks (välistav-disjunktiivseks) nimetatakse süllogismi, kus üks või mõlemad eeldused on liigitavad, alternatiivi väljendavad väited (exclusive disjunctive syllogism või exhaustive disjunctive syllogism). Tavaliselt käsitletakse liigitava süllogismina liigitav- kategoorilist süllogismi, mille esimene eeldus on liigitav väide ning teine eeldus on kategooriline väide. Liigitavates süllogismides esinevad välistavad disjunktsioonid ning seda saab allpool selguse mõttes tähistada sümboliga . Kirjanduses pole see üldlevinud, sageli kasutatakse valemites mittevälistava disjunktsiooni märki ning see, kumma disjunktsiooniga tegemist on, selgub arutluse käigust, täiendatavatest selgitustest või kontekstist.
käsitlusviisi, ent tänapäeval on valdavaks muutunud lausearvutusega kokkusobiv käsitlus, mis võimaldab kergemini koostada lausearvutust sisaldavaid tuletusskeeme. Allpool käsitletakse mõlemat versiooni. 17 LIIGITAV SÜLLOGISM D10.2. Liigitavaks (välistav-disjunktiivseks) nimetatakse süllogismi, kus üks või mõlemad eeldused on liigitavad, alternatiivi väljendavad väited (exclusive disjunctive syllogism või exhaustive disjunctive syllogism). Tavaliselt käsitletakse liigitava süllogismina liigitavkategoorilist süllogismi, mille esimene eeldus on liigitav väide ning teine eeldus on kategooriline väide. Liigitavates süllogismides esinevad välistavad disjunktsioonid ning seda saab allpool selguse mõttes tähistada sümboliga ⊕. Kirjanduses pole see üldlevinud, sageli kasutatakse valemites mittevälistava disjunktsiooni märki ning see, kumma disjunktsiooniga tegemist on, selgub arutluse käigust, täiendatavatest selgitustest või kontekstist.
annaabi.ee 
