Woolfi?“ (1962) Prantsuse julmuse teater Rajajaks Antonin Artaud (1896 – 1948), kes sai mõjutusi bali (indoneesia) teatrist. Iseloomulik taotlus ohjeldamatu ekspressiivsuse järele, reeglite lõhkumine. See suund on uuema aja performance’ite ja happening’ide eelkäija. 2. maailmasõja järgsel kümnendil oli Prantsusmaa juhtivaks näitekirjanikuks Jean Anouilh (1910 – 1987), kellelt pärineb ligi sada eri tüüpidesse liigitatavat näidendit, millest kuulsaim on „Becket ehk Jumala au“ (1959). Paljud tema näidendid kasutavad antiiksüžeesid, nt „Antigone“ (1942). Samal ajal tegutses näitekirjanikuna Jean Cocteau (1889 – 1963). Seejärel sai Prantsusmaal valitsevaks Jean-Paul Sartre’i (1905 – 1980) ja Albert Camus’ (1913 – 1960) eksistentsialistlik draama. Sartre – „Kärbsed“ (1943) „Kinnine kohus“ (1944), „Altona vangid“ (1959)
lahendamine, järeldamine, arutlemine KUJUND Kujund, figuur ehk kujutis on konkreetses vormis väljendatud üldistus. SÕNA- Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt. MÕISTE - Mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Sõnade või teiste sümbolitega märgitud kategooriate kirjeldused. Mõistete abil mõeldakse asju (objekte) neid iseloomustavate tunnuslike omaduste ja suhete kaudu. Mõiste abil kokku liigitatavat asjade rühma nimetatakse kategooriaks. 2. Milliseid representatsioone kasutate, kui kirjeldate sõbrale oma viimast kinokülastust? kinos käimine- räägin inimestest (kellega läksin), mida tegin, eesmärk. Sümboliline esitus, seletada selle põhjal ja tuua näiteid. Skeemid, stsenaariumid mida keegi tegi. Reastatud tüüpilised tegevused. 3. Mida on ruumilise mõtlemise kohta teada saadud mentaalse rotatsiooni (Shepard jt) ja mentaalse skaneerimise (Kosslyn jt) katsetest?
KUJUND – Kujund, figuur ehk kujutis on konkreetses vormis väljendatud üldistus, oled kuulnud seda. SÕNA- Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt. MÕISTE - Mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Sõnade või teiste sümbolitega märgitud kategooriate kirjeldused. Mõistete abil mõeldakse asju (objekte) neid iseloomustavate tunnuslike omaduste ja suhete kaudu. Mõiste abil kokku liigitatavat asjade rühma nimetatakse kategooriaks. Erinevad: sõna ei ole alati kujund, kuid mõistet tähistatakse sõnadega. Nt kassid- mõistest me saame aru, et need on loomad, aga sõnana on nad eesti keeles kassid, inglise keeles cats jne. Samuti tekib meil siis kujund, millised nad on, ehk meelelise kogemuse vaimne koopia. Sõna käib nii kujundi, kui mõiste kohta. Aga kujund on pildiline, päriselt olemas. Mõiste on abstraktne või konkreetne
fantaasialendudest kahe jalaga maa peale püüab tuua; peategelast Liisut ennast oma äpardustes, mis maailma avastava lapse tegutsemise tagajärjel tekivad; ning kõige nooremat pisiõde, kes tegutseb loodusnähtusele omase vääramatu jõuga, rääkimata peaaegu sõnagi. 42 3.5. Kunstmuinasjutud Heiki Vilep on kirjutanud peale ,,Kapiukse kollide" sarja veel kolm eraldiseisvat kunstmuinasjutuks liigitatavat raamatut: ,,Vaikuse hääled" (2004), ,,Jani seiklused Varjudemaal" (2004) ja ,,Roosa printsess" (2006). Temaatiliselt sobib jutustus ,,Vaikuse hääled" jutukoguga ,,Lendav õunapuu". Jutustust ,,Jani seiklused Varjudemaal" seob jutustusega ,,Kapiukse kollid" ühine peategelane ja seikluslikum aines. Jutustus ,,Roosa printsess" haakub Liisu-sarjaga oma selgelt määratletud adressaadiga, kuid sellega nende kahe teose sarnasused ka lõppevad.
annaabi.ee 
