erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. Formaalsete operatsioonide periood - 12-.... eluaastat - Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Etoloogia, loomade uurimine Etoloogia tekkis 17/18 saj seoses sellega, et uuriti kaasasündinud käitumist. Sellele pani aluse Darwini teooriad. Uurib liigispetsiifilist kaasasündinud käitumist ja organismide (sh loomade) arengut. Uurimismeetodiks vaatlus. Etoloogia toob sisse olulisuse, kuidas kaasasündinud käitumine on seotud sellega, mis toimub õppimisel. 4 peamist ideed: Liigispetsiifiliselt kaasasündinud käitumise idee on olemas käitumine, mis on liigile omandunud ja ta on ka kohastuv käitumine Evolutsiooniline vaatenurk -Kaasasündinud käitumine saab olla ka
Teatud haiguste nagu suhkruhaigus, hüpertoonia, kasvajad, neeru- ja sapikivitõbi jt. tekkes omab tähtsust pärilik eelsoodumus. Tänapäeva uuringud on näidanud nende seost geenidefektiga. Reaktiivsus on organismi võime vastata teatud kindlal viisil nii tavalistele kui haiguslikele ärritajatele. Reaktiivsus on haigustele, eriti nakkuslikele, vastupanuvõime omapära aluseks. Organismi kohastumise seisukohast on see küllaltki oluline omadus. Eristatkse liigispetsiifilist (n. inimese, ahvi, sea, koera) ja individuaalset (üksikute inimeste) reaktiivsust. Immuunsus on organismi eriseisund, mis kindlustab tema vastuvõtmatuse väliskeskkonna kahjulike tegurite suhtes või ka organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. Väliskeskkonna tegurid võivad olla infektsioossed, milleks on mitmesugused mikroobid ja viirused või nende poolt tekitatud toksiinid ehk mürgid. Väliskeskonna tegurid võivad aga olla ka mitteinfektsioossed.
Viljastumine toimub normaaalsel juhul munajuha ampulli piirkonnas. 16 Ca 200 spermist, mis jõudsid munarakuni, lõpuks 1 viljastab. Ülejäänud tõugatakse eemale kortikaalreaktsiooni (zona pellucida) poolt. 39. Akrosomaalreaktsioon ja spermi/munaraku ühinemine (milleks akrosomaalreaktsiooni üldse vaja on ja kuidas toimub) Zona pellucida koosneb glükoproteiinidest (hiirel 1-3, inimesel 1-4) ZP3 vahendab liigispetsiifilist spermi seondumist ZP2 vahendab hilisemat spermi seondumist ZP1/ZP4 seovad omavahel ZP2 ja ZP3 Kui spermid on jõudnud munaraku rebukestani (Zona pellucida), siis nad seonduvad (enamasti liigi-spetsiifiliselt, spermidel vastavad retseptorid) sellele läbi ZP3 ja vallandub akrosomaalreaktsioon Akrosomaalreaktsioonil enamus spermi pea membraanist tõugatakse eemale mistõttu hoitakse sperme peale AR-reaktsiooni läbimist kinni ZP2 vahendusel
ka kuivades luitemännikutes. Kõik puutüvedel esinevad torikulised (Polyporaceae) põhjustavad tüvemädanikku. Enamik liikidest esineb tugevasti nõrgestatud, üleseisnud või surnud tüvedel ja metsamaterjalil. Haavataelik (Phellinus tremulae) on aga üks agressiivsemaid ja ohtlikumaid ning laia levikuga seeneliike meie metsades. Haavikutes leidub vaid üksikuid puid, millel puuduvad haavataeliku viljakehad. Euroopas tuntakse haavataelikut kui liigispetsiifilist parasiiti, milline kahjustab ainult harilikku haaba. Juba üle 30-aastased haavad on nakatunud südamemädanikust. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksakohtade kaudu, kust mädanik tungib tüve keskele. Siiski on alati mõned puud, mis tunduvad haavtaeliku suhtes olema haiguskindlamad. Arvatakse, et rohelisekoorelised haavad on haiguskindlamad kui hallikoorelised puud. Tõrjeks tuleks hooldusraiete käigus välja raiuda haavataeliku viljakehadega puud ja
annaabi.ee 
