Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik kaitseb ka siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. 3. Mis on liiges? Kirjelda liigest. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekihn ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. 4. Nimeta 3 liigese tüüpi. Kirjelda tähtsust. Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on põlveliigeses ja küünarvarreliigeses. Silinderliiges Võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata. Keraliiges Ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, on kõige suurema liikumisulatusega
6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigesepea ulatub liigeseauku). Luuotsi hoiavad veel liigestes koos peale liigesekihnu sidemed, kõõlused ja lihased. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale. Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ja seda ei saa liigutada. Liigeste tüübid
Punane luuüdi on vereloomeelund . Osa punastest luuüdist asendub vanades kollase luuüdiga. Luud on lihaste kinnitumiskohad . Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil . Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät , mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav . Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega . Kõhrega kaetud luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs . Liigest katab liigese kihn , mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes . Luuotsi hoiavad liigestes paigal väga tugevad liigesesidemed , kõõlused ja lihased . Inimesel on mitut tüüpi liigeseid : Keraliigesed , plokkliigesed , silinderliigesed. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli , seetõttu saab ta pead pöörata .Kandelüli (atlas) ja telglüli (axis ) . Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju , selgroog , rindkereluud , õlavöötme
See sulgeb liigeseõõne. Kapslil on tihe kiuline väliskest ja veresoonterikas sisekest . See eritab liigeseõõnde vedelikku, mille kaudu saavad kõhre rakud hapnikku ja vajalikke toitaineid. Sisekestas on rohkelt immuunsüsteemi rakke. Need kaitsevad liigest võimalike haigustekitajate eest. Liigesekapslitesse hakkab kogunema massiliselt põletikurakke. Need toodavad mitmesuguseid põletikuaineid. Nende mõjul liigesekest hakkab liigeseõõnde eritama liigset liigesevedelikku ning tänu sellele tekib liigeseturse. Põletikuline liigesevedelik aga sisaldab palju põletikuainei. Kui haigus ägenemisel vaibub ravi toimel siis liigesevedelikust tingitud turse kaob. Ajapikku liigesekapsli sisekest pakseneb põletikus osalevate rakkude ja sidekoe arvel tuhandeid kordi. Moodustub luupindu kattev pannus, mis tähendab kreeka keeles lappi/riidetükki. Pannus on liigesekesta sisekihi vohand. See on ääreni täidetud põletikurakkudest
mis võimaldab neil liikuda. Kõige liikuvam liiges on õlaliiges, kõige suurem liiges on põlveliiges. Liigestes on luude otsad kaetud sileda liigesekõhrega ja nende vahele jääb liigeseõõs. Liigeseõõs sisaldab liigesevõiet. Liigest katab liigesekihn ehk liigesekapsel (sidekoest). Kõhred ja liigesevedelik vähendavad hõõrdumist liikuvate osade vahel. Liigesevedelik transpordib ka toitaineid liigese kõhrelistele osadele. Liigesevedelikku on normaalselt ainult mõni tilk. Põletiku ajal selle hulk suureneb, näiteks "vesi põlves". Liigesekihnu välimistes osades on kollageenikiude, mis moodustavad kimpe ja neid nimetatakse liigesesidemeteks. 1 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2
ja vajalikke toitaineid. Sisekestas on ka rohkelt immuunsüsteemi rakke, mis kaitsevad liigest võimalike haigustekitajate (bakterite, viiruste) eest. RA korral hakkavad immuunrakud seni teadmata põhjusel ründama liigest ennast tekib liigesepõletik. Liigesekapslisse koguneb massiliselt põletikurakke. Need toodavad mitmesuguseid põletikuaineid, mille mõjul liigesekest hakkab liigeseõõnde eritama liigset liigesevedelikku tekib liigeseturse. Põletikuline liigesevedelik sisaldab palju põletikuaineid ja -rakke ning kahjustab kõhre. Ägenemise vaibudes (ja ravi toimel) liigesevedelikust tingitud turse kaob. Ajapikku liigesekapsli sisekest pakseneb põletikus osalevate rakkude ja sidekoe arvel tuhandeid kordi ning moodustub luupindu kattev nn pannus (kreeka keelest lapp, riidetükk). Joonis 2. Terve ja põletikuline liiges
vereloome ja talletatakse rasvasid. · Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad, need on liigesed, mis on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luud kaetud kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Luuotsi katab ka liigesekihn, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. · Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, näiteks 2 ülemist kaelalüli on nii ühendatud · Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda, näiteks õla- ja puusaliiges · Plokkliigeses saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas ( painutada ja sirutada), põlveliiges · Liikumatud ühendused näiteks ajukolju
Enamasti tekivad liigespõletikud umbes nädal peale jersinioosi põdemist. Diagnoosimine Kõige sagedamini kasutatakse jersinioosi diagnoosimiseks vereanalüüsi, kust otsitakse antikehi. Jersiiniaid võib isoleerida ka verest ja nakkuskolletest - soole lümfisõlmedest, kõhukelme poolt eritatud vedelikust ja mädanikest. Jersinioosi järgse liigespõletiku puhul tehakse vereanalüüs, milles jälgitakse põletikunäitajaid. Sageli analüüsitakse ka liigesevedelikku. Ravivõimalused Enamasti kasutatakse jersinioosi puhul organismi toetavat ravi- antakse juua palju vett, et taastada kõhulahtisuse ja oksendamisega tekkivat veekaotust. Vajadusel asendatakse vedelik veeni kaudu. Vahel määratakse raviks ka antibiootikume. Jersinioosist tekkinud liigespõletikke ravitakse mitmete ravimitega: · mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (ibuprofen) kasutatakse liigespõletiku ja -valu leevendamiseks;
annaabi.ee 
