On olemas mitmeid mootoriliike, inimene kasutab nendest tema jaoks kõige sobivamat, kütusemootorit, mis on keskkonnale kõige kahjulikum. Mootori töötamiseks on vaja ressursse, mida saadakse maa seest ja mis on taastumatud loodusvarad. Inimesed kasutavad neid ressursse võimalikult odavatel viisidel, säästes sellega palju raha, kuid kahjustades omaenda elupaika, pannes loodusressursid looduse enda vastu tööle. Väga palju liigeldakse sellepärast, et inimesed pole piisavalt leidlikud ja ei kasuta loodusressursse õigesti. Näiteks tuuakse Eestisse sisse väga palju toiduaineid, mida saaks ka Eestimaa pinnal kasvatada, kuna muld siin on piisavalt viljakas. Toiduainete transport vajab kütuste põletamist, mille tulemusena paisatakse loodusesse suurel hulgal mürkgaase. Loodustsäästvam oleks kasvatada toiduaineid omal maal, jättes sellega alles kütuste jaoks kuluvad loodusvarad ja säästes keskkonda mürkgaaside eest.
Eesti Loodus September 9/2012 Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi 1.Selle artikli eesmärk on näidata kuidas ja mis moodi on võimalik liigelda mööda Emajõge vanasti ja kuidas liigeldakse tänapäeval. Artiklist on võimalik lugeda milliste paatidega kasutati vanasti ja mis teid pidi nad liikusid. 2. Peale kaubaveo on veeteid väga ammustest aegadest saati kasutatud rändamiseks. Esialgu sõideti nahkpaatidega mööda Emajõe jõgesid-järvi ja rannikumerd. Laevaühendus mere- ja siseveesadamate ei ole Eestis paraku olnud kunagi võimalik: Takistuseks on Peipsit merega ühendava Narva jõe kärestikud ning Euroopa võimsamaite sekka kuuluv kosk. Emajõgi on meie
Samas tuleb arvestada nii tubade suuruste kui ka näiteks aia olemasoluga. Samuti tõusevad kompaktses linnas majapidamiste omamise ja ülalpidamise kulud, kuna pinda on vähe, kuid samas asustustihedus ja nõudlus eluasemete järele on suur. Burtoni (2000) tööst selgus, et kuritegevus kompaktses linnas on suurem kui hajalinnas. Samas tuleks arvestada sellega, millised on elamutüübid ning et kompaktses linnas on vähem isiklikku ja rohkem jagatud ruumi. Jalgrattaga ja jala liigeldakse kompaktses linnas vähem, kuna ühistranspordisüsteem on hästi väljakujunenud, mistõttu on inimestel kergem ja otstarbekam seda kasutada. Burtoni uurimus tõestas, et kuna linn on ülekoormatud, on see ohtlik liiklemiseks. Jalgrattaga ja jala liiklemist eelistati piirkondades, kus oli rohkem ruumi: linna äärealadel. Üldise arusaama kohaselt on kompaktses linnas pärsitud ka juurdepääs rohealadele. Burtoni
Kohanimekooslus on konkreetsel territooriumil elava inimhulga tarvitatavad kohanimed, mis moodustava sel alal terviku. Eestis on see ühe asula piires kasutatavate nimede kogum. Eestis on eristatud 2 rühma: dominantnimed (= koha staatus paistab millegi erilise poolest silma) – nende järgi moodustame teisi nimesid, nt mõisanimed. Annelinn sai nime Anne karjamõisa järgi. orientiirnimed (= nimed, mille järgi liigeldakse maastikul, aga ei pea olema dominantnimed). Orientiirnimed võivad linnas olla nt kaubamajad, külas nt kõrtsid või sillad, merel nt neemed, tuletornid. Tänapäevased orientiirnimed märgivad sageli isegi liiklussõlmi kiirteedel, samas sildu eriti enam pole. h) Nimepesad (Kellamägi, Kellamäe jõgi, põld, Kellamäealune jne) - üks nimi on aluseks ka teistele nimedele. i) j) Muud inimetekkelised objektid (artefaktid)
(1922). Betoonist suurte akendega kõrghooned võimaldaksid puhast õhku ja päikest kõigile. Nad mahutaksid ka tohutult rohkem rahvast kui konventsionaalsed linnamajad. Seetõttu jääks vabaks palju maad ja majad võiksid asuda hõredalt kaunil parkmaastikul või isegi keset põlde ja karjamaid. Kuna majad on ehitatud sammastele, siis jääb ka nende all ruum vabaks. Majade katused on lamedad ja sinna on rajatud aiad. Seal asuvad solaariumid, basseinid, spordiplatsid... Liigeldakse kaasaegses linnas muidugi autodega, selleks on ehitatud laiad kiirteed läbi linna. Villa Savoye, Poissy. Üks iseloomulikumaid näiteid sellest, kuidas Corbusier ühendab arhitektuuri ümbritseva loodusega. Ta nimelt püüab vältida igasugust kontakti maja ja maastiku vahel. Maastik on klassikaliselt pastoraalne - avar niit puuderühmadega, kaugemal mets. Elegantne karpmaja maandub puude vahele murule nagu valge lind, midagi muutmata. Maja
annaabi.ee 
