MASS kilogrammides Maa massist 318 korda raskem 5,9736*10 astmes 24 TIHEDUS (keskmine) 1,34 vee tihedust 5,5 g/ kuupsentimeetris KOOSTIS Heelium, süsinik Ränist, magneesiumist, rauast, hapnikust, väävlist ÖÖPÄEVA PIKKUS 24 h 9 h 50 min AASTA PIKKUS (Maa 11.85 365, liigaastal 366 ööpäevades) PÖÖRLEMINE Kiirelt ümber oma telje Ümber polaartelje KAASLASED 63 kuud, suurimad IO, Euroopa, Kuu Ganymedese, Callisto ATMOSFÄÄRI OLEMASOLU 1000km paksune atmosfäär, Atmosfäär koosneb gaasidest ja JA KOOSTIS vesinikust ja hapnikust lisadest. ( peamiselt nendest)
Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei näeks ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe.Maal on samuti pilved, sellele viitavad liikuvad valged laigud. (1) Veenuse atmosfääri tsirkulatsioon Veenuse atmosfääri tsirkulatsioon erineb oluliselt Maa omast. Kui Maa pöörlemisperiood on 365 või liigaastal 366 päeva, siis Veenuse pöörlemisperiood on 243 päeva. Samal ajal teevad Veenuse 60 km kõrgusel asuvad pilved tiiru ümber planeedi 4-5 päevaga. Sellele vastavad tuuled kiirusega ligikaudu 100 meetrit sekundis See aga ei tähenda siiski, et Veenuse pinnal möllaksid Maa troopiliste orgaanide sugulased. Vastupidi, pinnal on päris vaikne, sest atmosfääri pöörlemiskiirus väheneb kõrguse vähenedes ja on planeedi pinna lähedal ainult meeter sekundis
Maa tiirleb ümber Päikese orbiidil, mille läbimiseks kulub 365 ¼ ööpäeva. Ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 365 päeva ehk üks Maa aasta. Seega on planeedi aasta pikkuseks aeg, mis kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese. Meie kalendriaastas ongi seetõttu 365 ööpäeva. See aga tähendab, et igal aastal jääb veerand ööpäeva üle. Seda kasutatakse lisapäeva moodustamiseks igal neljandal aastal. Lisapäevaga aastat nimetatakse liigaastaks ja selles on 366 päeva. Liigaastal on veebruaris hariliku 28 päeva asemel 29 päeva. Lisapäeva juurdevõtmine igal neljandal aastal seab kalendri uuesti õigeks. Kui me elaksime planeedil Merkuuril, kestaks aasta ainult 88 Maa ööpäeva. Kõige kaugema tuntud planeedi Pluuto aasta on aga võrdne 248 Maa aastaga. Nagu Kepler avastas, pole Maa orbiit ringikujuline. Detsembris on Maa Päikesele veidi lähemal kui juunis, millal ta on oma kaugeimas punktis. Lisaks sellele on Maa telg kaldu 23,5°
pööret. Selleks kulub 4 minutit. Maa liikumine Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga Aasta ajavahemik, mille jooksul Päike teeb mööda ekliptikat liikudes täistiiru. Aasta pikkus on 365 ööpäeva 5 tundi 48 minutit 46 sekundit Juuliuse kalender(vana kalender) Koostas Sosigenes (Aleksandria astronoom), kehtestas Gaius Julius Caesar 46 a. e.m.a. Aastas on 365 päeva, igal neljandal aastal (liigaastal) on 366 päeva. Keskmine aasta on pikem tegelikust, iga aastaga jääb pisut maha(3 päeva 400 aastaga). Praegu 13 ööpäeva. Gregooriuse kalender Kalendriparanduse tegi Rooma paavst Gregorius XIII astronoom C. Claviuse arvutuste kohaselt. Täpsustati liigaastate reeglit (need, mille kaks viimast numbrit jagunevad neljaga, liigaastad ei ole need, mille täissajaliste arv ei jagu 4-ga). Seda kalendrit nimetatakse gregooriuse ehk uueks kalendriks. Uus kalender kehtestati eri maades erinevatel
Selle kalendri järgi lisatakse võrreldes astronoomiliste aastaaegadega liiga palju liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Kalendri ühe päeva suurune triiv tekkis juba 128 aasta jooksul. Endine vanarooma kalender sisaldas mitmeid reegleid. Muuhulgas oli ette nähtud kaks erinevat liigkuu pikkust ning veebruarikuu pikkuse modifikatsioonid mõnel liigaastal. Lisandusid poliitilised komplikatsioonid, mille tõttu kalender jõudis algselt kavandatust 90 päeva ette. Et taastada kalendri vastavus õigeks peetud aastaaegadega, lisati 90 päeva. Seda ebaharilikult pikka aastat nimetati segaduseaastaks. Uus, Juliuse kalender hakkas kehtima 45 eKr ning seda aastat otsustati alustada 1. jaanuarist. Kuigi uus kalender oli palju lihtsam kui endine, said pontifeksideks nimetatavad preestrid, kelle ülesandeks oli kalendri rakendamine, nähtavasti
Piimatoodangu määramist teatud ajavahemiku järel nimetatakse kontroll-lüpsiks. See võib toimuda kas 4, 3, 2 või 1 kord kuus olenevalt sellest, kui täpselt soovitakse piimatoodangut määrata. Meie vabariigis on kehtestatud ühekordne kontroll-lüps kuus. Karja piimatootmise majanduslikuks näitajaks on aastalehma keskmine toodang. Selle leidmiseks on vaja arvutada keskmine aastalehmade arv ettevõttes: Keskmine aastalehmade arv = kogu karja söötmispäevade arv aastas / 365 (liigaastal 366), aastalehma keskmine piimatoodang = majandis toodetud piimatoodang aastas/ aastalehmade arv. LIHAJÕUDLUS Liha sisaldab peaaegu kõiki inimesele vajalikke toitaineid, mistõttu seda peetakse täisväärtuslikuks toiduaineks. Liha toiteväärtus oleneb looma liigist, toitumusest ja liha keemilisest koostisest. Liha kalorsus sõltub kuivaine- ja rasvasisaldusest. Inimtoidu seisukohalt on oluline sobiv valgu ja rasva vahekord, mis noorveiste ja broilerite lihas on kõige parem.
annaabi.ee 
