Liidu lagunemisele ja Eesti iseseisvumisele). 1980. aastate lõpus oli kolm erinevat Eesti tulevikuvisiooni ja nende esindajat : 1. Eesmärk: omariikluse taastamine. Esindjad: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ehk ERSP > Lagle Parek), Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS > Trivimi Velliste, Mart Laar), kodanike komiteed (Tunne Kelam); 2. Eesmärk: kõik pidi jääma endiseks. Esindajaks: impeeriumimeelsed jõud ehk Interliikumine (peamiselt muulastest liidutehaste töölised ja vanameelsed kommunistid); 3. Eesmärk: taotleda suuremat iseotsustamisõigust Venemaa koosseisus. Esindajad: Rahvarinne (Edgar Savisaar, Marju Lauristin). 23. august 1989 toimus Balti kett selle toetuseks, et Moskva tunnistaks MRP pakti olemasolu (Tallinnast Vilniuseni > 660 km, 2 miljonit inimest). Samal aastal NSVL tunnistas MRP sõlmimist ning kaudselt koos sellega ka Eesti okupeerimist II maailmasõjas. 1990. aasta 30
RR Rahvarinne, algul pooldati liidulepingut uuenevad NSVL, hiljem toetati omariiklust. sotsialistlik realism Nõukogudeaja valitsev stiil, ühiskonnaolude ilustamine ilma teravate probleemideta ja NSV korra ülistamist. sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine Suveräänsusdeklaratsioon - ENSV Ülemnõukogu otsus, mis sätestas Eesti NSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste suhtes. TKÜN Töökollektiivide Ühendnõukogu, Suurte liidutehaste ("Dvigatel" jt) poolt loodud impeeriumimeelsed org-id, mis kasutasid oma propaganda levitamiseks ka oma raadiojaama ja TV saatjat üliindustrialiseerimine Suurettevõtete masstootmine, mis ei arvestanud kohalike oludega (tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang viidi välja) Kes olid, mis tegid? Ernesaks - helilooja ja RAM-I dirigent, laulupeo traditsiooni taastamise peamiseid eestvedajaid Jaakson - NY asuv Eesti peakonsulaadi pikaajaline juht. Pätsi Isamal. põhiline toetaja
kogudele ja konservatiivsetele linnameestele. 2. Sotsialistlik (vasakpoolne) vastasrind. Toetus töölisühinguile. 3. Liberaalne (kodamlik) vastasrind. Tugines endise keskerakonna, asunike koondise ja vabadussõjalaste tegevusele. TÄNAPÄEVA EESTI ERAKONNAD 1980-ndate lõpul eristus Eestis 4 poliitilist põhisuunda: I Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), selle Moskva meelne osa. Karl Vaino, kuni juuni 1988. Interliikumine loodi juunis 1988, juhiks Jevgeni Kogan. Nn liidutehaste baasil loodud Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN), liidriks Dvigateli direktor kindral V. Jasovoi. II Eestimaa Kommunistliku Partei Eestimeelne osa. Nn reformikommunistid. Juunis 1988 juhiks Vaino Väljas, teda toetasid Indrek Toome, Arnold Rüütel jt. III Uued poliitilised jõud jagunesid kaheks: a) Pooldasid ENSV uuendamist demokraatlikuks riigiks ja võimustruktuuride ülevõtmist. Põhiliseks selle suuna esindajaks oli Rahvarinne (Edgar
lippude all, kus osales kuni 150 000 inimest. 10) Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988. aasta septembris Lauluväljakul Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusega "Eestimaa Laul". Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik meeleavaldus, millest võttis osa umbes 300 000 inimest. 11) Rahvuslikule tõusule vastukaaluks organiseerusid 1988. aastal samuti impeeriumimeelsed jõud. Suvel moodustati eelkõge suurte üleliiduliste tehaste (nn. liidutehaste) juhtide eestvedamisel Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. - 29 - 12) Suveräänsusdeklaratsioon võeti vastu Eesti NSV ülemnõukogu erakorralisel istunjärgul 16. novembril 1988. a. See sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ning määruste suhtes. Oli tõestatud Eesti riikluse küsimus. 13) Keeleseadus võeti vastu 1989. aasta jaanuaris, eesti keel sai riigikeele staatse.
iseotsustamist ja demokratiseerida valitsevat reziimi. Algatajad Edgar Savisaar ja Marju Lauristin (telesaates ,,Mõtleme veel"). · 1988. aasta augustis loodi esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), juhiks teisitimõtleja Lagle Parek, sihiks oli omariikluse taastamine. · 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste (nn liidutehaste) juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine - IL) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) nende toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. · 24. veebruaril 1989 tulid ERSP, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit välja üleskutsega algatada Kodanike Komiteede liikumine eesmärk oli Eesti iseseisvuse
annaabi.ee 
