toit, piisavas koguses vedelikku, kõhukinnisuse korral aitavad ploomid,rabarber,õun,punapeet. Pudrule või köögiviljapüreele võib lisada võid või toiduõli, menüüd võimalikult vähe saia, kondiitritooteid. Kõhukinnisuse korral ei soovitata anda muna, sokolaadi, mustikaid, maksa. Aitab võimlemine, kõhu masseerimine, ujumine. 24. Tugi-liikumissüsteem, selle areng ja kõrvalekalded Koosneb : Luustik liigeste ja teiste liidustega, sidemed, vöötlihastik (luustikulihased) kõõluste ja lihaskestadega. On organismi tugisammas, millele kinnituvad lihased. Luustiku ja lihaste osakaal kehakaalust on meestel 55%, naistel 45%. Lülisammas, selgroog. Skeleti kõhreline arengustaadium algab 2. embrüonaalkuul; loote lülisammas on kujult kaarjas, vastsündinul sirge, puuduvad nõgusused ja kumerused. Füsioloogiline kaelalordoos areneb esimestel elukuudel, kui laps hakkab tõstma pead.
Lümfi liikumine lümfisoontes on aeglane, keskmiselt 5 meetrit tunnis. Kõik tegurid, mis avaldavad lümfisoontele mehaanilist survet - lihaste kontraktsioon - väline surve, eriti massaaz, soodustavad lümfi liikumist. 5. ELUNDKONNAD 5.1. Tugi- ja liikumiselundkond (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 102-164) Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liidustega ning skeletilihased koos kõõluste ja lihaskestadega. Keha toese moodustab skelett e. luustik. Seda nimetatakse ka tugielundkonnaks. Kuna luustikule kinnituvad lihased, mis neid liigutavad, võimaldades seega keha liikumist, nimetatakse luustiku ka liikumiselundkonna passiivseks osaks. Luustik on organismi karkass, millele kinnituvad lihased. Samuti kaitseb luustik mitmeid tähtsaid elundeid, näiteks koljuluudest
kumerused. Füsioloogiline kaelalordoos areneb esimestel elukuudel, kui laps hakkab tõstma pead. Teisel poolaastal – füsioloogiline rinnaküfoos – laps hakkab roomama ja istuma. Nimmelordoos koos vaagna kaldega – nimmelordoos areneb lihaste toimel, mis kindlustavad keha vertikaalasendi seismisel ja kõndimisel. Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuuluvad: Luustik liigeste ja teiste liidustega Sidemed Vöötlihastik (luustikulihased) kõõluste ja lihaskestadega On organismi tugisammas, millele kinnituvad lihased. Luustiku ja lihaste osakaal kehakaalust on meestel 55%, naistel 45%. Lülisamba funktsioonid: Hoida inimest tasakaalustatud asendis Võimaldada kehatüve ja pea liikumist Amortiseerida kehale mõjuvaid mehaanilisi jõude Kaitsta seljaaju ja närviteid Kumerused ja nõgusused
Neurulatsiooni käigus tekkinud neuraaltoru sein koosneb algselt kiiresti jagunevatest ühekihilise neuroepiteeli (NE) rakkudest, mis on esmased neuraalsed tüvirakud Kõik KNS neuronid ja makrogliia (oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid, ependüümirakud) on pärit neuroeptieeli rakkudest NE rakud on polariseeritud, s.t neil on olemas nii apikaalne kui ka basaalne osa. Neuraaltoru ventrikulaarsel (valendikupoolsel) pinnal on NE rakud omavahel ankurdatud tiheliiduste ja adherentsete liidustega (NE apikaalne osa) ning basaalses osas integriinide kaudu pehmekesta (pia mater) pinnal oleva basaalmembraaniga Interkineetiline tuumade migratsioon – Iseloomulik neuroepiteeli ja radiaalgliia rakkudele Neurogeneesi alguses NE rakud muutuvad teist tüüpi neuraalseteks eellasrakkudeks, mida nimetatakse apikaalseteks radiaalgliia rakkudeks (aRG) aRG rakud on neuraalsed eellasrakud enamikule neuronitele ja makrogliiale (oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid) kesknärvisüsteemi arengus
annaabi.ee 
