suurriikide huvideks on sõprussuhted teiste riikidega. Väga hea näide on Euroopa Liit, mis loodi 1951. aastal algse nimega ,,Euroopa Söe- ja Teraseühenduse". Liidu põhimõte oli teiste Euroopa riikidega koostöö loomine, kuna peale Teist maailmasõda olid palju riigid laostunud ja vajasid abi. Ajapikku arenes sellest ühendusest välja Euroopa Liit, millel on tänaseks päevaks juba 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu riikide vastastikeks eelisteks on liidusisene viisavabadus, tollimaksu puudumine ja võimalus saada rahalist abi teistelt riikidelt. Ka Ameerika Ühendriikidel on tänapäeva majanduses suur osakaal, sest seal toodetakse enamus maailmaturule jõudvatest kaupadest. Kaupade tootmiseks on aga vaja materjale, mida tuleb loomulikult teistest riikidest sisse vedada. Selline vastastikune abistamine näitabki, kui suurt ja tõsist koostööd vajavad riigid üksteistelt hakkama saamiseks ja majanduse arendamiseks.
keelevahetust aga rahvusvahelisest aspektist, siis koostöö erinevate Euroopa riikidega tuleb igati kasuks. Kõik Euroopa välispoliitikaga seotud riigitegelased suhtlevad omavahel ning seetõttu on teadlikud ka teiste riikide spetsiifilistest kultuuriomadustest, mis, laiemas laastus, võivad suuresti osutuda ka riikidevahelist integratsiooni laiendavaks. Ideede ja mõtete jagamine võib aidata luua paremat ja innovaatilisemat ühiskondlikku riigisisest korda. Liidusisene aktiivne suhtlus on oluline ka seetõttu, et teised liikmesmaad vajadusel toetavad Eestit. Euroopa Liidu abi ja toetuse näitena võib tuua juba tükk aega kestnud Kreeka olukorra. Euroopa Liit annab endast kõik, et hoida ja aidata majanduslikult raskes olukorras olevat liikmesriiki ning osutab talle toetusi ja ka teisejärgulist humanitaarabi. Järgmiseks Eestit mõjutavaks suurepäraseks ressursiks Euroopas võib pidada liidusisest vaba kaubandust ja kauplemist
Kauplemine kalatoodetega - kolmandik püütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänu tarbitakse riikide siseturul. Kõigerohkem kala püütakse hiinas. Ida- ja Kagu-Aasia riigid on üldse suured kalapüüdjad ja -töötlejad. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Üksikute riikide lõikes on suurimad eksportijad norra ja taani. Suurim importija jaapan ostab 25% maailmaturu kalast, USA 16%. Euroopa liidule langeb kolmandik maailma kalatoodete impordist millest pool on liidusisene. Maailma kalavarud vähenevad - Kuigi kalavarud taastuvad on rohke väljapüük kalavarusid tõsiselt vähendanud. Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kanatavad ülepüügi all. Eelkõige vähenenud vääriskalade varud, mistõttu kalurid püüavad rohkem väiksemat ja vähemväärtuslikku kala. See põhjustab omakorda ka nende varude kahanemist ning lõpptulemusena väheneb üldine väljapüük. Kõigepealt pankrotistuvad väikekalurid.
Riigikogu kodukorra seadus aga ka Riigieelarve seadus. 46.Välispoliitika juhtimine. Rahvusvaheline tunnustamine. Diplomaatilised ja konsulaaresindused. Põhiseaduse § 120 kohaselt sätestab Eesti Vabariigi suhtlemise korra teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seadus. Selliseks seaduseks on Välissuhlemise seadus. Seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigid seaduse reguleerimisalasse, suhtlus nendega ei ole välissuhtlus vaid liidusisene liikmesriikide vaheline suhtlus. Välissuhtlusega oma isekorraldusõigusest tulenevalt tegelevad Vabariigi President, kes PS §78 kohaselt esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, Riigikogu parlamentaarsete kontaktide ja välislepingute ratifikatsioonimenetluse kaudu, Vabariigi Valitsus korralduslikult läbi Välisministeeriumi selle valitsemisala piires kooskõlas Vabariigi Valitsuse seadusega. Diplomaatilist teenistust reguleerib Välisteenistuse seadus. Rahvusvaheline tunnustamine
kreeka linnad. Mereliidu loomisel nõuti Ateenalt tagatisi, et suurriigipoliitika, mida Ateena oli ajanud I mereliidu ajal, enam ei korduks. Spartalased alustavad taas sõjategevust Teeba vastu, kuid saavad haledalt lüüa ja peavad ise asuma valmistuma teebalaste pealetungiks. Pärast Teeba võitu Sparta üle katkestab Ateena sõbraliku vahekorra Teebaga ja läheneb Spartale. Ateenlased üritavad jälle oma liitlastelt forost koguma hakata, paljud lahkuvad liidust. Puhkeb liidusisene sõda, Ateena saab lüüa ja II mereliit laguneb. Makedoonia hegemoonia kehtestamine Kreekas IV saj. keskel alustavad teebalased Fookise vastu "püha sõda". Kasutades seda olukorda vallutas Makedoonia kuningas Philippos II Egeuse mere põhjaranniku. Ateenas makedooniameelsed (nt Isokrates) ja makedooniavastased (Demosthenes, Lykurgos). 338. a. toimus Boiootias Chaironeia juures otsustav lahing makedoonlaste ja kreeklaste vahel, kus viimased alla jäid
annaabi.ee 
