olema algupärane Kerepakupai Merú, mitte avastaja järgi pandud nimi Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Riigi pealinn: Caracas. Riigikord: föderaalne vabariik. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem mäetipp on Pico Bolivar (La Columna) 5007 m üle merepinna. Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik. Venezuela kesk ja- idaosas on Guajaana mägismaa. Nende kahe mägedesüsteemi vahele jäävad ulatuslikud tasased rohumaad ljaanod. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik.
Venetsueelas saab matkata nii rahvusparkide kergetel ja korralikult tähistatud radadel, kui ka metsikus dzunglis. Hulgaliselt on võimalusi nii seiklusspordiga tegelemiseks, kui ka rannapuhkuseks. Lisaks loodusele tasuks tutvuda ka indiaanlaste traditsiooniliste küladega. Riigi kõrgeim tipp on 5007 m kõrgune Bolivar. Atlandi rannikul asub lai soostunud Orinoco delta. Majandus Suurim majandusharu: nafta Nafta on 80% ekspordituludest Haldusjaotus Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks. Amazonas · Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolívar · Carabobo · Cojedes · Delta Amacuro · Falcón · Guárico · Lara · Pealinnaringkond · Liidusõltkonnad · Mérida · Miranda · Monagas · Nueva Esparta · Portuguesa · Sucre · Zulia · Táchira · Trujillo · Vargas · Yaracuy Iseseisvumine Seni Hispaania kolooniaks olnud Venetsueela kuulutas end esmakordselt iseseisvaks 1811. aastal. Algas Venetsueela iseseisvussõda.
Elanikke Caracases: 3,140,076 (2005) Rahvastiku tihedus Caracases: 1,697/km² President: Hugo Chavez Pindala: 916,445 km² Rahvaarv: 27,730,469 (juuli 2007) Rahvastiku tihedus: 27in/km2 Iseseisvus: 5.juuli 1811 Rahaühik:Bolivar Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna- Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. HALDUSJAOTUS: Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. · Amazonas · Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolívar · Carabobo · Cojedes · Delta Amacuro · Falcón · Guárico · Lara · Pealinnaringkond · Liidusõltkonnad · Mérida · Miranda · Monagas · Nueva Esparta · Portuguesa · Sucre · Zulia · Táchira · Trujillo · Vargas · Yaracuy SÜMBOOLIKA:
Venezuela iseseisvus 5. juuli 1811. Hetkel käibel olev rahaühik on bolivar. Joonis 1. Venezuela riigikaart. Allikas: http://geology.com/world/venezuela-satellite- image.shtml Riigi suurim majandusharu on naftatööstus. Nafrtamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venezuela lahe all. Nafta ja naftatooted moodustavad 80% riigi ekspordituludest. Eksporditakse ka boksiiti, alumiiniumi, terast ja põllumajandussaadusi. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. Osariigid: Amazonas, Anzoátegui, Apure, Aragua, Barinas, Bolívar, Carabobo, Cojedes, Delta Amacuro, Falcón, Guárico, Lara, Pealinnaringkond, Liidusõltkonnad, Mérida, Miranda, Monagas, Nueva Esparta, Portuguesa, Sucre, Zulia, Táchira, Trujillo, Vargas, Yaracuy Joonis2. Venezuela osariigid. Andmed: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Venezuela_politica_copy.png Joonis 3. Venezuela lipp Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Venezuela_(state).svg
Caracas, mis on ühtlasi Venezuela suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Linn koosneb viiest omavalitsusest, millest neli (Baruta, Chacao, el Hatillo ja Sucre) asuvad Miranda osariigis ja viies, Libertador, moodustab Liiduringkonna. Venezuela pindala on 912 050 km². Rahaühikuks on bolivar. Riigihümniks on Gloria al bravo pueblo. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. Valitsevateks uskudeks on: rooma katoliku 96%, protestandid 2%, muud 2% (2, 3) Presidendiks on Huga Chavez sündis 28. juulil 1954. Ta on olnud Venezuela president alates 1999. aastast. Ta on endine sõjaväelane ja vasakpopulist, kes on võitnud Venezuela rahva vaesunud enamiku poolehoiu ja pälvinud suure osa kesk- ja ülemklassi vaenuliku suhtumise. Hugo Chávez lõpetas 5. juulil 1975 Venezuela
Hispaania on välisturismide arvult Prantsusmaa järel teisel kohal. SKT elaniku kohta on 26 100 USD, sellest 67,3% annab teenindus, 29,2% tööstus ja 3,5% põllumajandus (2005). Brasiilia Brasiilia Liitvabariik asub Lõuna-Ameerikas, piir Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guyana. Suriname ja Prantsuse Guajaanaga. Pindala 8 514 215 km2, rahvaarv (2006.a.) 184 285 000. Pealinn 2,3 miljoni elanikuga Brasilia. On jaotatud 26 osariigiks ja 1 liiduringkonnaks. Riigikeeleks portugali keel ja rahaühikuks real. Brasiilia on föderatiivne presidentaalne vabariik. Presidendi valib 4 aastaks enamusvalimistel rahvas, president on nii riigijuht kui ka valitsusjuht. Seadusandlik organ on kahekojaline Rahvuskongress, mis jaguneb Senatiks ja Saadikutekojast. Valida võivad vähemalt 16. aastased ja valimine on kohustuslik 18-70 aastastel. Valitsuskabineti koosseisu määrab president.
annaabi.ee 
