Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liiduriigiga" - 4 õppematerjali

LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA
9
doc

LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA

majandusabi andmise NSVL-le. Gorbatsovi vastu astus ka Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele. · 1991 jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni. II Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks · 1991 juunis sai presidendiks Jeltsin. Andis korralduse lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus. · Gorbatsov üritas NSVL-d koos hoida uue liidulepingu abil. 9 liiduriigiga jõuti kokkuleppele Suveräänsete Riikide Liidu moodustamisel, mis oli konföderatsioon. Balti riigid keeldusid läbirääkimistest. Ei hoolinud ka Gorbatsovi majandussanktsiooni ähvardusest. III Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. August 1991 · Ettevalmistused erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. Selle taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelised, sõjatööstuskomplekti esindajad ja NLKP juhid.

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE
4
doc

NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE

le. Gorbatsovi vastu astus ka Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele. 1991 jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks: 1991 juunis sai presidendiks Jeltsin. Andis korralduse lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus. Gorbatsov üritas NSVL-d koos hoida uue liidulepingu abil. 9 liiduriigiga jõuti kokkuleppele Suveräänsete Riikide Liidu moodustamisel, mis oli konföderatsioon. Balti riigid keeldusid läbirääkimistest. Ei hoolinud ka Gorbatsovi majandussanktsiooni ähvardusest. Sõjaväelise riigipöörde katse 19-21 aug 1991: Ettevalmistused erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. Selle taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelised, sõjatööstuskomplekti esindajad ja NLKP juhid.

Ajalugu → Ajalugu
95 allalaadimist
ENSV-1945-1953
14
doc

ENSV (1945-1953)

Ukraina NSV-le ja Valgevene NSV-le ­ ÜRO täisliikme staatus. 9 Baltimaade eripära NSV Liidus NSVLi kriisi ja lagunemise seisukohast on keskuse (Moskva) ja Balti riikide (Leedu, Läti ja Eesti) suhetel iseseisev ja paljuski eriline tähendus. Erinevalt teistest NSV Liidu subjektidest, s.o Ukrainast, Valgevenest, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia vabariikidest, liitus Baltikum liiduriigiga võrdlemisi hilja, kui kõik riigikorralduse põhiprintsiibid, sh keskuse ja ääremaade suhete mehhanismid, olid juba kujunenud. Samal ajal oli Balti regioonil mitmeid erisusi, mis ei lubanud keskvõimul Leedule, Lätile ja Eestile mehaaniliselt laiendada juhtimispõhimõtteid, mis olid kasutusel n-ö vanades vabariikides. Kuigi Moskval oli erineva majanduskorra ja kultuuritraditsiooniga regioonide ühendamise kogemus, pidi ta arvestama "Balti probleemi" eripära, mida

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
11 allalaadimist
Pingelõdvendus 20 sajandil - õppematerjal
7
docx

Pingelõdvendus 20.sajandil - õppematerjal

NSVL-le. Gorbatsovi vastu astus ka Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele. 1991 jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks: 1991 juunis sai presidendiks Jeltsin. Andis korralduse lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus. Gorbatsov üritas NSVL-d koos hoida uue liidulepingu abil. 9 liiduriigiga jõuti kokkuleppele Suveräänsete Riikide Liidu moodustamisel, mis oli konföderatsioon. Balti riigid keeldusid läbirääkimistest. Ei hoolinud ka Gorbatsovi majandussanktsiooni ähvardusest. Sõjaväelise riigipöörde katse 19-21 aug 1991: Ettevalmistused erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. Selle taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelised, sõjatööstuskomplekti esindajad ja NLKP juhid.

Ajalugu → Ajalugu
130 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun