piiramis- ja kaitsekunsti. Kreeka Kreeka-Pärsia sõjad 499 479 499 algas Joonia ülestõus Mileetose juhitud Väike-Aasia rannikulinnade vastuhakk Pärsia ülemvõimule. Ülestõusnud rüüstasid Sardeist, kuid said seejärel Efesose lähedal lahingus lüüa. Seejärel liitusid ülestõusuga ka Küprose kreeka linnad, kuid alistati peagi, joonlaste laevastiku toetusest hoolimata, uuesti Pärsia ülemvõimule. Kreeka liidulaevastik sai Mileetose juures pärslaste laevastikult lüüa. Mileetos piirati ümber ning vallutati ja hävitati 494. aastal. 492 saatis Dareios oma väimehe Mardoniose juhtimisel laevastiku Kreeka vastu, kuid see hävis tormis Egeuse põhjarannikul. 490 saatis Dareios uue laevastiku üle Egeuse mere Eretreia ja Ateena vastu (linnad, kes olid saatnud abi Joonia ülestõusnutele). Eretreia vallutati. Ateenlastelt Miltiadese juhtimisel said pärslased Maratoni lahingus lüüa ja lahkusid Aasiasse. U 483
pärslaste poolt. U 520 515 langes Samos Pärsia võimu alla. Klassikaline periood u 500 338 Kreeka-Pärsia sõjad 499 479 499 algas Ioonia ülestõus Mileetose juhitud Väike-Aasia rannikulinnade vastuhakk Pärsia ülemvõimule. Ülestõusnud rüüstasid Sardist, kuid said seejärel Efesose lähedal lahingus lüüa. Seejärel liitusid ülestõusuga ka Küprose kreeka linnad, kuid alistati peagi, ioonlaste laevastiko toetusest hoolimata, uuesti Pärsia ülemvõimule. Kreeka liidulaevastik sai Mileetose juures pärslaste laevastikult lüüa. Mileetos piirati ümber ning vallutati ja hävitati 494 aastal. 492 saatis Dareios oma väimehe Mardoniose juhtimisel laevastiku Kreeka vastu, kuid see hävis tormis Egeuse põhjarannikul. 490 saatis Dareios uue laevastiku üle Egeuse mere Eretreia ja Ateena vastu (linnad, kes olid saatnud abi Ioonia ülestõusnutele). Eretreia vallutati. Ateenlastelt Miltiadese juhtimisel said pärslased Maratoni lahingus lüüa ja lahkusid Aasiasse.
Lahing Termopülas, kreeklastel eesotsas Leonidas, pärslastel Xerxes. Kreeklased tõrjusid edukalt tagasi pärslaste katsed murda läbi Termopülast, kuid üks tessaallane reedab kreeklased ja pärslased tungivad maakitsusest läbi. Pärslastel avanes seega vaba pääs Kesk-Kreekasse. Nad okupeerisid Atika, põletasid Ateena. Samal ajal kui pärslased rüüstasid Atikat, koondasid spartalased ja nende Peloponnesose liitlased oma väed Isthmose maakitsusele. Kreeklaste liidulaevastik aga Salamise juures, kus korraldatakse kavalusega lahing. Salamise kividerohke ja paljude madalikega väin oli kreeklastele hästi tuntud, kuid pärslased olid selle koha pealt tumedad. Pärsia laevastiku lüüasaamine on täielik Xerxes pöördus tagasi Aasiasse. Salamise merelahing oli kogu Kreeka-Pärsia sõdade edaspidisele käigule otsustava tähtsusega. 479. a. puhkes sõjategevus uuesti. Otsustav on Plataia lahing, mis vabastas Euroopa-Kreeka. Kreeklased asusid ise pealetungile
Alles siis, kui ateenlased ähvardasid pärslaste poole üle minna, tungisid peloponnesoslased Kesk-Kreekasse ja ühinesid Salamiselt tulnud Ateena vägedega. Otsustav lahingus Plataia linna juures Teebast lõunas juhtis kreeklasi langenud Leonidase poja eest regendina valitsev Pausanias. Kreeka liiduväe vastu võidelnud pärslased ja teebalased said hävitavalt lüüa ja Mardonios langes. Teeba alistus, Pärsia väe riismed aga taganesid Aasiasse. Umbes samal ajal ründas kreeklaste liidulaevastik Väike-Aasia rannikul Mykale neemel Pärsia laevu. Lahingu saatuse otsustas pärslaste leeris võidelnud Anatoolia kreeklased poolevahetus võitluse käigus. Järgnevalt hõivas kreeka laevastik Dardanellide väina. Järgmisel aastal (478) võeti tagasi suur osa Väike-Aasia lääneranniku ja Musta mere väinade kreeka linnadest. Pärslased olid enamusest Egeuse piirkonnast välja tõrjutud. Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia
annaabi.ee 
