neo- ehk uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul). Kolonnaad- piilaritele või sammastele toetub talastik. Labürint- labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu. Manerism-stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel, eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil. Modernism- uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul. Niss- poolümar või täisnurkne, tavaliselt võlvitud ja avatud ruum seinas. Obelisk- ülalt ahenev, neljakandiline püramiidtipuga kivisammas, Vana-Egiptuses kasutati põhiliselt mälestussambana: suured vertikaalsed nurgeliste ja suunatud tippudega kivid, mida austati hardalt kui looduse jõu sümboleid.
uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul). Kolonnaad- piilaritele või sammastele toetub talastik. Labürint- labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu. Manerism-stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel, eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil. Modernism- uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul. Niss- poolümar või täisnurkne, tavaliselt võlvitud ja avatud ruum seinas. Obelisk- ülalt ahenev, neljakandiline püramiidtipuga kivisammas, Vana-Egiptuses kasutati põhiliselt mälestussambana: suured vertikaalsed nurgeliste ja suunatud tippudega kivid, mida austati hardalt kui looduse jõu sümboleid.
mis tihti liitub ligilähedaselt kunstlike loodusmaastike (ka pastoraalsete) kavandamisega. Esineb ka teisi nimetusi, nt naturalistlik aed, vabastiil. Meil tihti ka inglise aiaks või pargiks nimetatud. manerism (< pr. manière), stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel (u. 1630-1600), eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil. maurid põhja-aafriklaste (barbarite) ning araablaste järeltulijad Hispaanias modernism uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul. natura decorum (< ld.) kujundusprintsiip, üldjoontes kirjeldatud Vitruviuse poolt, kes rõhutab villa kujunduses erinevate arhitektuuriliste elementide lõõgastavate funktsioonide tähtsust, nt toad vajavad päikesevalgust
ts�lestiinide ordu Sant�Eusebio kloostris Roomas. Veidi hiljem ja kuni oma surmani oli ta aga kirjas L�Aquilas (Abruzzo, Itaalia) asuva St. Maria di Collemaggio kloostri mungana (Pater Andrea). Isegi kloostris elades ja maailmast eemal olles j�i ta truuks looma- ja jahimaalidele. Praegusel ajal on Rutharti t��d esindatud Firenze, Viini, N�rnbergi, Leipzigi, Pariisi, Praha, Sankt-Peterburgi, Smolenski ja Budapesti muuseumites. Rutharti kompositsioonides ei ole liialdavalt hoogsat barokset d�naamikat, k�ll aga suurep�rane oskus anda edasi looduse olemust, mis harmoneerub kunstniku loodud dekoratiivsete efektidega. Rutharti maalidel oli tema kaasaegsete hulgas suur menu ja tema t��de tellijaiks olid isegi Toscana suurhertsog Cosimo III de� Medici, Austria ertshertsog Leopold Wilhelm ja Liechtensteini v�rst Karl Eusebius. Kunstnik dateeris oma t�id harva, kuid otsustades selle teose k�rge taseme ja
kõrvalekalletes).1920ndatel sai Siuru printsessist ajalaulik.Tema kogud "Veri valla"(1920) ja "Pärisosa"(1923) sisaldavad ajalauludele tüüpilist ekspressionitlikus tehnikas luuletusi.( "Laatsarused" - põimuvad inimese , looduse ja esemetering, tulemuseks on inetu,ebaloomulik maailm) Sirelilõhnalistest aedadest on autor suundunud koolnuhaisulisse hädaorgu.Luuletuses on palju ülimalt realistlikke , naturalistlikke detaile, mis on esitatud ekspressionismile iseloomulikult(liialdavalt). Metafoori,võrdluse ,ja hüpperbooli(liialdus) kõrval torkab silma ka metonüümia(osaterviku asemel). Luules esineb tihti Piibli motiive("Verivalla"). Under mõisatb , et uks jumalasse ja kristlik headus võivad anda inimesele elulootust. ("Ma elan") Loomingulisest kõrgtasemest annavad tunnistust tema järgmised neli luuleraamatut. "Hääl varjust"(1927) ja "Rõõm ühest ilusast päevast"(1928) - on vastandlikud, mure ja rõõm , inimhinge öö-ja päevapool. "Hääl