17. saj 18.saj kunst Kunsti üldilme järgi jaguneb Euroopa kolme piirkonda Väljakasvamine hilisrenessansist Euroopa protestantlikuks muutumine Arhitektuuri ülesandeks võimu sobivas suuruses ja hiilguses esindamine Baroroco ebakorrapärase kujuga pärl Arhitektid Borromini ja Guarini Ülevoolavus ja liialdatus Tagasipöördumine pikiehitusliku kiriku juurde Illusioonide loomine maalidega Valgusega mängimine II Gesu kiriku pikiehituslik plaan Louis XV Rocaille kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistus aias Rokokoo õitseaeg sisekujundus Vastandumine barokile Chinoiserie 1715. aastaga algab Georgian'i-stiil "Inglise stiil" Georgian'i stiil liikus kaasa hilisbaroki ja rokokooga William Kent & Sir Robert Walpole
kivinenuna, kuid mida siiski näib söövat mingi sisemine tuli. El Greco oli suur kunstnik , kes järgnevatel sajanditel ebaõiglaselt unustusse vajus. Siiski elu Toledo aadli ja munkade seal avaldas tema kunstile mõju: ta müstiline ekstaas muutus kohati õõnsaks paatoseks ja poosiks. Tema arvukate altarimaalide pühakute ainiti taeva poole pööratud, pisaratest niisked pilgud jätavad mulje väljakannatamatust silmakirjatsemisest ja imalast magususest. Tema vormide liialdatus ja kujude afekteeritus(ebaloomulikkus) on jooned, milleni moodne ekspressionism alles hiljem jõudis. El Greco loomingu taasavastasidki ekspressionistid. 6 Sellest kõigest hoolimata ilmutavad El Greco teosed ületamatut kunstilist jõudu. Tema maalide kõrval tunduvad nii mõnedki teiste vanade meistrite tööd kahvatud, jõuetud ja külmad
Suurest, Rolandi võitlusest mauridega, kuningas Arturist jne). See eepiline aines hakkas ka haritud kirjanikke köitma. Alguses oli nende lugejaskonnaks mõeldud õukond, siis levis ka väljapoole (trükikunsti leiutamise suur panus). Renesanss saavutas kujutavas kunstis täiuse 15.-16. sajandi vahetusel. · ,,Morgantet" läbib rahvalik naer ja jämedus, tegelaste seikluste erakordsus ja lustlikkus, mitte tõsimeelne ülev paatos. Liialdatus, fantastika. ,,Rolandi laulu" motiiv, tegevusse tuleb aga heasüdamlikust hiiglasest Morgante. Autori vabamelne elufilosoofia peegeldub. Sellist ülevoolavale hüperbooli, groteskil ja fantastikal põhinevat nalja kohtab nt Rabelais' raamatus ,,Gargantua ja Pantagruel". · Boiardost tulid sisse veel nõiatembud, lohed, koletised, maagia, koomika peegeldub irooniaks. Armastuseteemaga kaasnes tegelaste hingeelu jälgimine.
Sel ajal olid levinud tänavalaulikud pöördusid tagasi vanaprantsuse eepilise ainestiku juurde, nt Firenze platsidel lõbustasid rahvast lugudega Karl Suurest, Rolandi võitlusest mauridega, kuningas Arturist see eepiline aines hakkas haritud kirjanikkegi köitma. Algul oli lugejaskonnaks mõeldud õukond, siis levis ka väljapoole tänu trükikunstile. ,,Morgante" läbiv on rahvalik naer ja jämedus, tegelaste seikluste erakordsus ja lustlikkus, mitte tõsimeelne ülev paatos, liialdatus, fantastika. ,,Rolandi laulu" motiiv, tegevusse tuleb aga heasüdamlikust hiiglasest Morgante. Autori vabameelne elufilosoofia peegeldub. Sellist ülevoolavale hüperbooli, groteskil ja fantastikal põhinevat nalja kohtab nt Rabelais' raamatus ,,Gargantua ja Pantagruel". Boiardost tulid sisse veel nõiatembud, lohed, koletised, maagia. Koomika peegeldub irooniaks. Armastuse-teemaga kaasnes tegelaste hingeelu jälgimine
eesmärgid formeeruvad lapsepõlves juba ja jäävad suuresti alateadlikuks. Näide: Adler näiteks arvab, et paljud arstid valivad oma tulevase elukutse, et saada hakkama oma surmakartuse või abitusega. Näiteks tema valis meditsiini, kuna ta oli lapsena väga haige ja tundis pidevalt alaväärsuskompleksi. Elu eesmärgid tekivad kompensatsioonina abitus- või alaväärsustunde vastu (nt ebakindlus, ohutunne jms). Elu eesmärgid võivad olla tihtipeale ebareaalsed ja ka liialdatud. Liialdatus ja ebareaalsus on seotud sellega, et alaväärsustunne on olnud liiga suur. Adler väidab ka seda, et inimese iseloom kujuneb enamasti vastavalt sellele, et millised elueesmärgid tal kujunevad. Näiteks kui inimene püüdleb isikliku võimu poole, siis kujunevad tal välja ka vastavad iseloomujooned. Elustiil Elu eesmärkidega sarnane mõiste. Need on need meetodid, mida inimene oma elu eesmärkide saavutamiseks kasutab ja rakendab