Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lihviv" - 4 õppematerjali

Hambapasta
8
doc

Hambapasta

poleerimiseks. Uuringud on näidanud, et sedasorti lisaaineid hambapastades vähendavad aega 50% võrra, mis kulub hammastelt katu eemaldamiseks. Lisaaineid, nagu hambaid poleerivad toimeained, kutsuvad esile nõrga emaili erosiooni, mida kutsutakse poleerimiseks. Mõned tootjad lisavad hambapastadele füllosilikaati (kivim), mis lisaks lihvivale toimele lisab hambapastale läike. Paljud hambapastad sisaldavad aga ainurakseid ränivetikaid, millel on samuti õrn lihviv toime. Hammastelt katu ja hambakivi eemaldamine ennetab kaariese ja periodontiidi teket. Lisaks sellele aitavad lihvivad ained eemaldada hammastelt plekke. Mitte küll kõik, aga paljud hambapastad sisaldavad naatriumlaurüülsulfaat. Seda ainet leidub ka paljudes teistes igapäevastes hooldusvahendites, nagu näiteks sampoonides. Naatriumlaurüülsulfaadil on sampoonide puhul kohevust tekitav efekt, hambapastade puhul aga antibakteriaalne toime

Meditsiin → Terviseõpetus
38 allalaadimist
Konstruktsioonimaterjalide eksamiks kordamisküsimused
10
docx

Konstruktsioonimaterjalide eksamiks kordamisküsimused

· ümarlihvpinkidel- lõikeliikumiseks on pealiikumine- lihvketta pöörlemine, ettenihkeliikumiseks tooriku pöörlemine ja tooriku pikiettenihe. Ümarlihvpingi lihvkettal ja toorikul on kummalgi autonoomne ajam eraldi mootoriga. Nii tooriku esitsentripukk kui ka tagumine tsentripukk paiknevad mõlemad edasi-tagasi liikuval töölaual, mis saab liikumise hüdroajamilt. Lihvketas saab iga töökäigu lõpus põrkmehhanismi kaudu ristnihutuse. · tsentriteta ümarlihvpinkidel- Lihviv ketas saab lihvimiskiiruse, vedav ketas saab pöördettenihke kiiruse võrdse detailile vajalikuga. Võll asetatakse toele veidi kõrgemale tsentritest. Tugi ja vedav ketas seatakse nii, et ketaste vaheline kaugus vastab lõppmõõdule. Pikiettenihe saavutatakse vedava ketta telje kallutamisega 10 ­60 töödeldava detaili suhtes. 64. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel: · horisontaalfreespinkidel (silinderfreesiga)- on horisontaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse

Materjaliteadus → Konstruktsiooni materjalid ja...
610 allalaadimist
Maateaduste alused-kordamisküsimused
27
odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral. Väikseimad kuhjevormid on tuulevirred (orienteeritud valitsevate tuulesuundadega risti). Tuulekanne e. deflatsioon ­ "tõmbab" kuivast murendist välja peeni osakesi ja kannab neid kaugemale. Tuuleihe e. korrasioon - tuulest kantav materjal põhjustab lõhkumist- purustamist. Tuule jõul kantavate purdosakeste (peamiselt liivaterade) kulutav ja lihviv toime. 12.Jääliustike geoloogiline tegevus, igikelts. Jääliustike geoloogiline tegevus, igikelts. Teataval kõrgusel merepinnast valitsevad tingimused, kus Maa pinnale langev tahkete sademete hulk ja veehulk on võrdne nulliga - klimaatiline lumepiir.- sellest madalamal tuleb lund juurde võimalikust kaost vähem,- sellest kõrgemal tuleb lund juurde võimalikust kaost rohkem; võimalik lume püsiv kuhjumine ­ kinosfäär. Liustikud tekivad, mil lume

Maateadus → Maateadus
36 allalaadimist
Maateaduse aluste kordamisküsimused
13
doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral. Väikseimad kuhjevormid on tuulevirred (orienteeritud valitsevate tuulesuundadega risti). Tuulekanne e. deflatsioon ­ "tõmbab" kuivast murendist välja peeni osakesi ja kannab neid kaugemale. Tuuleihe e. korrasioon - tuulest kantav materjal põhjustab lõhkumist-purustamist. Tuule jõul kantavate purdosakeste (peamiselt liivaterade) kulutav ja lihviv toime. 11. Jääliustike geoloogiline tegevus, igikelts. Teataval kõrgusel merepinnast valitsevad tingimused, kus Maa pinnale langev tahkete sademete hulk ja veehulk on võrdne nulliga - klimaatiline lumepiir.- sellest madalamal tuleb lund juurde võimalikust kaost vähem,- sellest kõrgemal tuleb lund juurde võimalikust kaost rohkem; võimalik lume püsiv kuhjumine ­ kinosfäär. Liustikud tekivad, mil lume kogumiseks sobiv ala satub kionosfääri

Maateadus → Maateadus
114 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun