Lihula linnuse. Linnusesse jäetud 500 meheline garnison hävitati aga 08.august 1220 toimunud lahingus saarlaste poolt viimse meheni. 1224.a. alistus Lihula sakslastele, kes rajasid Lihulasse oma kivilinnuse. 1234-1251 oli Lihula Saare- Lääne piiskopkonna keskuseks. Lihula linnus koos linnuse juurde tekkinud asulaga hävisid 1558-1583.a. toimunud Liivi sõjas. 1581 vallutasid Lihula rootslased ning 1710 koos kogu Eestiga tsaar Peeter I. 1710-1711 laastas Lihulat ja selle ümbrust katk, mille ohvriks langes ligikaudu 90% elanikest. 19 sajandi teisel poolel kujunes Lihula alev taas kohalikuks keskuseks. 20 sajandil said Lihula alev ja ümbruskond kannatada 1941.a. II maailmasõja lahingutes ning nõukogude võimu terroritegude läbi. 1945 eraldati Lihula alev halduslikult Lihula vallast. 50-60 aastatel kasvas alev kiiresti, olles 1950-1961.a. samanimelise rajooni keskuseks. Peale Eesti iseseisvuse taastamist 1991.a. nimetati Lihula alev 1993.a. linnaks
Raske moraalne hoop. 1218 - Alvert sõlmis kokkuleppe Taani kuninga Voldemard II-ga ja kutsus teda appi. EESTLASED JÄÄVAD ALLA (1219-1227) 1219 - Taanlaste vägi maabus toonase Lindanise all. Eestlased löödi tagasi. Sakslased ja taanlased asusid ühsteise võidu ristima. 1220 - Rootsi hõivas Lihula. Eestlased piirasid hiljem ümber ja saavutasid edu. 1222 - Taanlased randusid Saaremaal. Korrati n.-ö. Lihulat. Hakati tapma sakslasi ning ristimine pesti maha. Võõrvõim ja püsima vaid Tallinnas. Sakslased asusid uuesti Eestit ristiusustama. Eestlased said raskelt lüüa. Vallutati Viljandi, Harju ja Järva, Vastupanu kestis vaid Saaremaal ja Tartus. 1224 (kevad) - Esimene katse Tartu vallutamiseks. Linnus pidas vastu. 1224 (august) - Teine Tartu vallutamise katse. Tapa talgud. Sakslaste edu. Maa-alade jaotus: Alberti vend Hermann => Ugandi residents Otepääl.
1212 sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. 1215 tegid orduväed sõjaretke Ugandisse ja piirasid Lembitu linnust. Eestlaste poolt taheti anda Riia linnale löök, mis nurjus. 21.09.1217 - Madisepäeva lahing, mille kaotavad eestased ning milles surevad Kaupo ja Lembitu. 1219 maabusid Tallinnas Taani väed, kes võitluse käigus olid alistumas, kuid siis langes taevast alla taanlaste lipp (Dannebrog) ning Taani võitis. Võimuvõitlus Taani ja Riia vahel. 1220 üritab Rootsi Lihulat vallutada, kuid ebaõnnestub. 1222 üritab Taani vallutada Saaremaad, kuid see ebaõnnestub. 1223 üldine ülestõus. 1224 Tartu vallutamine - arvatav Eesti-Vene koostöö. 1227 vallutatakse Riia poolt Muhu ja Saaremaa, et jõuda ette Taanist. 8. Uus riiklik korraldus vallutatud Vana-Liivimaal. Kes olid maaisandateks ja millised olid nendevahelised suhted. Milliseid muutusi tõi vallutus kaasa vallutatutele. Jüriöö ülestõus
Johan I Sverkersson. Asuti Lihula linnusesse, mis oli ettenähtud piiskop Hermanni residentsiks. Ka rootslased asusid ristima ümberkaudseid külasid ja kirikuid ehitama. Alustati ka Tallinnaga sõbralikke läbirääkimisi. Vahepeal jõudsid Lihulasse sakslased, kes teatasid, et Läänemaa on juba ristitud ja Allub Riiale. Rootslased läksid kodumaale tagasi, kuid Lihulasse jäeti u. 500- meheline garnison. 8. augustil 1220. saabusid saarlased koos läänlastega Lihulat tagasi vallutama, see õnnestus ning enamik rootslasi hukkus. 23. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja sõja tagajärjed. 1) Eestlaste aladele toimusid süstemaatilised rüüsteretked, mis murdsid vastupanuvõime ja kurnasid välja maa majandusliku kandejõu. 2) Vaenlaste poolel oli sõjaline ülekaal, hea varustus ja suurte kogemustega elukutselised sõdurid. 3) Eestlaste maakaitse ja sõjaväe korraldus oli kohandatud ajutiste ja lühiajaliste sõjaretkede jaoks.
annaabi.ee 
