Et mõlemat võimu Parlamentaarse riigi riigipea (president või tasakaalustada, on presidendile antud kuningas) täidab esindusrolli ning etendab vetoõigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi erakondadevahelise vahekohtuniku osa. tagasi). Veto võib olla absoluutne, Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et edasilükkav, kvalifitseeritud enamusega ükski erakond ei saavuta selget ületatav või lihtveto. Presidentaalriigi nõrkus parlamendienamust. Sellised paljuparteilised on seadusandliku ja täidesaatva võimu koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja töövõimet ja võivad põhjustada president võivad sattuda erinevate poliitiliste valitsuskriise. jõudude kätte 9) Milles seisneb enamusdemokraatia ja leppedemokraatia vahe?
· president ja ta valitsus saavad raha ainult nii palju, kui seadusandlik organ annab · presidendil vetoõigus lükata vastuvõetud seadusi tagasi a) absoluutne- seadus ei saa enam kunagi arutlusse tulla b) suspensiivne e. edasilükkav- võib arutlusele tulla mõne aja pärast c) kvalifitseeritud enamusega ületatav- veto ületatakse, kui seadus võetakse 2/3 häälteenamusega uuesti vastu (USA) d) lihtveto- seda saab ületada, kui tagasilükatud seadus uuesti vastu võetakse · tänapäeval enamasti kvalifitseeritud enamusega ületatav veto · nõrkuseks võib olla diktatuuri teke · seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolud (seadusandlikkus võimul vastaspartei, ei jõua kokkulepeteni) Poolpresidentalism · president peab jagama valitsusjuhi rolli peaministriga · valitsuse töö eest vastutab peaminister, kui president võib sekkuda
täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib 8 ellu presidendi poliitilist kurssi. Presidendi ja tema valitsuse ülesandeks on seaduste täitmine. Et mõlemat võimu tasakaalustada, on presidendile antud vetoõigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi tagasi). Veto võib olla absoluutne, edasilükkav, kvalifitseeritud enamusega ületatav või lihtveto. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi (või selle alamkoja), mitte riigipea soovide alusel. Et aga parlamendi enamus ja valitsus on samade poliitiliste jõudude käes, kaob parlamentaarriikides range vahe seadusandliku ja täitevvõimu vahel. Parlamentaarse
Presidentaalses vabariigis valib rahvas nii seadusandliku võimuorgani kui ka täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Presidendi ja tema valitsuse ülesandeks on seaduste täitmine. Et mõlemat võimu tasakaalustada, on presidendile antud vetoõigus (õigus lükata tagasi seadusandlikus kogus vastuvõetud seadusi). Veto võib olla absoluutne, edasilükkav, kvalifitseeritud enamusega ületatav või lihtveto. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi (või selle alamkoja), mitte riigipea soovide alusel. Et aga parlamendi enamus ja valitsus on samade poliitiliste jõudude käes, kaob parlamentaarriikides range vahe seadusandliku ja täitevvõimu vahel. Parlamentaarse riigi
annaabi.ee 
