Valkude roll inimorganismi talitlusel ja ehitusel Valgud koosnevad aminohapetest ning jagunevad lihtvalkudeks ja liitvalkudeks. Need on elusorganismides üks keerulisemaid ja tähtsamaid orgaanilisi ühendeid. Valkudel on palju ülesandeid ning tähtis roll inimorganismi talitlusel. Valgud on keha tähtsaim ehitusmaterjal ja neid on inimorganismis 50 000-60 000. 19,6% kehast moodustuvad valgud. Neid on paljude kudede hulgas ja nad osalevad ka rakumembraani ehituses. Valgud toimivad ensüümidena ja ensüümid käivitavad kogu ainevahetuse ning kiirendavad seda organismis. Mitmed
Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida harilikult nimetatakse valgud ,,proteetiliseks rühmaks". Proteiinid ehk lihtvalgud Proteiinid moodustavad peamisi koe- ja varuvalkaineid. Albumiinid on valgud, mis kergesti lahustuvad vees, lahjendatud hapetes, leelistes ja
Valgud ehk proteiinid koosnevad mitmest ühendatud aminohappejääkidest. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatud aminohapped on need mida meie organis ei tooda ja seepärast peame neid saama toidust. Happelistes aminohapetes on ülekaalus karboksüülrühm, aluselises aga amino rühm. Neutraalsed on aminohapped siis, kui neis on võrdselt nii karboksüül kui ka amino rühmasid. Vastavalt koostisele jagatakse valgud: lihtvalkudeks, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest ja liitvalgud, kus aminohappejääkide kõrval on ka mingi asendusrühm. Valgud on üldiselt tundlikud väliskeskkonna suhtes. Nad võivad muutuda nii temperatuuri kui teiste ainete mõjul seda nimetatakse denaturatsiooniks. Kui valk oma omadused kõrvaldamisel taastab, on see renaturatsioon. Fibrillaarvalgud on vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. Peptiidid
6 Joonis 2.4.1. 7 3. VALKUDE STRUKTUURNE KLASSIFIKATSIOON Valke on võimalik tänu nende mitmekesisusele klassifitseerida mitut moodi. Proteiine on võimalik klassifitseerida nii nende päritolu järgi, nende lokalisatsiooni järgi rakus, nende funktsioonide järgi ja struktuuri järgi. See peatükk käsitleb kõige enamlevinumat ehk struktuuri järgi klassifitseerimist. Struktuurne klassifikatsioon jagab valgud lihtvalkudeks ja liitvalkudeks. (Zilmer jt 2001: 96-99) 3.1. Lihtvalgud Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapete jääkidest. Lihtvalgud jagunevad omakorda fibrillaarseteks ja globulaarseteks valkudeks. (Zilmer jt 2001: 96-99). 3.1.1. Fibrillaarsed valgud Fibrillaarsed valgud on niitja kujuga. Reeglina on nad vesilahustumatud hapete ja aluste, proteolüütiliste seedeensüümide toimele ja denaturatsioonile, ühekülgse
inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Nt lüsiin, leutsiin. Peptiidside - tekib aminohapete vahel, moodustuvad peptiidid ja valgud ning seedimisel/ainevahetuses jälle lagundatakse/hüdrolüüsitakse. Peptiidid koosnevad aminohapetest. Liigitatakse: oligopeptiidid, polüpeptiidid, valgud. Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Valgud jagunevad lihtvalkudeks (proteiinid), liitvalkudeks (sisaldab nukeliinhappeid, süsivesikuid, lipiide), täisväärtuslikeks valkudeks (sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja omavahelises suhtes) ja väheväärtuslikeks valkudeks (asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu). Valkude struktuuritasemed osata selgitada. Primaarstruktuur - valgu ruumiline struktuur ehk konformatsioon. Valkude
1.1.4. Valkude struktuurne klassifikatsioon Valke on võimalik tänu nende mitmekesisusele klassifitseerida mitut moodi. Proteiine on võimalik klassifitseerida nii nende päritolu järgi, nende lokalisatsiooni järgi rakus, nende funktsioonide järgi ja struktuuri järgi. See peatükk käsitleb kõige enamlevinumat ehk struktuuri järgi klassifitseerimist. Struktuurne klassifikatsioon jagab valgud lihtvalkudeks ja liitvalkudeks. Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapete jääkidest. Lihtvalgud jagunevad omakorda fibrillaarseteks ja globulaarseteks valkudeks. Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab nii valke kui ka lipiide. 1.1.5
annaabi.ee 
