Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lihtsustustest" - 6 õppematerjali

Keskkonnariski hindamise konspekt
6
doc

Keskkonnariski hindamise konspekt

tekitab. Hõpoteesi koostamisel tuginetakse teaele mis võib olla teaduslikest faktidest kuni subjektiivse hinnanguni. Hüpoteesi vormistamine aitab esile tuua andmevajaduse ja võimalikud andmelüngad. Võib esineda vasturääkivusi. KM tuleb tutvustada riskiohjajale, saavutamaks ühist arusaamist. KM võib muuta, seda tuleb järgnevates etappides kontrollida. Määramatus tuleneb teadlikest lihtsustustest ja vähesest infost. Lisaks tuleneb määramatus ka puudulikest andetest stressori käitumise kohta eri keskkondades ning stressori koosmõju teiste stressoritega. See võib olla kvalitatiivne (ehk ei teata seoste olemasolu või iseloomu) või kvantitatiivne(ehk seose olemasolu on teada kuid puuduvad andmed selle kirjeldamiseks) LOAEL- madalaim kontsentratsioon, mis mingit ainet on lubatud Mõjur- tegur mis võib sihtob esile kutsuda neg

Loodus → Keskkond
7 allalaadimist
Keskkonnaökonoomika eksam
12
docx

Keskkonnaökonoomika eksam

võimalikud lahendused (arvestades turujõududega) Üldine fookus on inimkonna soovide ja vajaduste rahuldamisel piiratud keskkonnaressursside tingimustes: väga kompleksne küsimus => analüüsimiseks tuleb see jaotada väiksemateks osadeks. Uurimiseks kasutatakse mudeleid, mis on reaalsuse lihtsustatud kujutised, et oleks võimalik välja tuua kõige olulisemad seosed, mida soovitakse uurida => mudeli järeldused sõltuvad tehtud eeldustest ja lihtsustustest. Majandusmudelite kehtivust ja usaldusväärsust saab hinnata selle alusel, kui hästi need tegelikke andmeid, tegelikku käitumist kirjeldavad (ökonomeetria), aga kuna inimkäitumist mõjutavad ka tegurid, mis mudelis ei sisaldu, on konkreetse teguri mõju keeruline kui mitte võimatu mõõta. Majandusteaduses on kaks metodoloogiliselt eristuvat haru: POSITIVISTLIK MAJANDUSTEADUS püüab seletada tegelikkust ­ modelleerib maailma ja testib

Majandus → Keskkonnaökonoomika
73 allalaadimist
Masinaelemendid teooria - KT 1
20
docx

Masinaelemendid teooria - KT 1

OHUTUS; Majanduslik TASUVUS; FUNKTSIONAALSUS 18. Millest tuleks lähtuda masinaelemendi materjali valikul, et tagada masinaelemendi jätkusuutlikkuse? Et oleks ohutu (tugevusvaru etc), tasuks ära (optimaalne talituslik omadus), maj.tasuvus (hea hinnaga, võiamlikult palju ühte sama materjali jne). 19. Millest lähtutakse nõutava varuteguri valikul? Nõutava varuteguri väärtus peab katma riskid, mis tulenevad: 1. Arvutusmetoodikate lihtsustustest ja analüüsitulemuste määramatustest 2. Insenerile teadmata võimalikest asjaoludest 20. Milles seisneb varuteguri väärtuse valiku Pugsley meetod? Materjalide, hoolduse, valmisprotsesside ja kontrolli kvaliteet; Katseandmete täpsus ja kogemus sarnaste komponentidega; Info ja teadmised koormuste kohta. Kui need 3 nõuet on väga heal tasemel seda väiksema varuteguri saab valida pugsley tabelist (kui mõnes teadmised väiksemad siis tuleb suurem varutegur etc). 21

Masinaehitus → Masinaelemendid i
347 allalaadimist
Füüsika 10 klass I kursuse-FLA-kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused
9
docx

Füüsika 10.klass I kursuse (FLA) kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused

Kõige üldisemaid loodusteaduslikke mudeleid, mida loob füüsika ja mida kasutavad kõik loodusteadused, nimetatakse füüsikalisteks mudeliteks. Juhul, kui loodusobjekti uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste kujutluste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga. Vaatleja loob endale uuritavast objektist või nähtusest kujutluse. Seejuures on tal palju abi mudelitest kui lihtsustustest. Mudeli saab luua mistahes makrokehast, vee molekulist, lihtaine aatomist, elektromagnetlainest või koguni Päikesesüsteemist ja tervest meie Galaktikast. Modelleerida saab aga ka füüsikalisi nähtusi nagu elektrivool, auto liikumine maanteel või valguse murdumine vihmapiisas. GLOOBUS, MOLEKULI MUDEL. 20. Kuidas me tunnetame igapäevaelus ruumi ja aega. Kuidas me neid mõõdame? Me ütleme selle kohta, et rebane ja viinamarjad paiknevad ruumis erinevates kohtades. Seda

Füüsika → Füüsika
83 allalaadimist
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

aastal. Maa on elus ja iseorganiseeruv süsteem. Maa pole hunnik kive ja tükike tuld selle keskel ning õhuke elu kiht selle pinnal. Vaid midagi enamat. Maa pole organism. Kuid Maa on keha, mida peavad üleval keerulised eluprotsessid. Termini Gaia pakkus Lovelocki elusa Maa jaoks välja William Golding, Nobeli kirjanduspreemia laureaat. Gaia tähendab kreeka keeles Emakest Maad. Kuigi Lovelock võttis seda nime metafoorina, ei pääsenud tema teooria lihtsustustest. New Agei tegelased kaaperdasid Gaia idee ja tõlgendasid asja ülimalt lihtsustatult. See tõrjus teadlaskonna Lovelocki teooriatest eemale. Kultuurökosüsteemid Kultuurökosüsteemid ­ inimese loodud ökosüsteemid. a) istutatud mets; b) agroökosüsteemid; c) linn; d) kaevandused; e) prügimäed jne. Kultuurkooslus (tsönoos) ­ igasugune inimtekkene biotsönoos või fütotsönoos (sh. agrotsönoos). Kultuurbiotoop ­ inimmõjuline elupaik Agroökosüsteemid

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
786 allalaadimist
TTÜ üldfüüsika konspekt
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

9. MOLEKULAARFÜÜSIKA 9.1 Statistiline ja termodünaamiline meetod makroskoopiliste nähtuste kirjeldamisel (Õppida iseseisvalt, Ü.Uder, „Füüsika I”, ptk. 51) 9.2 Ideaalse gaasi mõiste Ideaalseks gaasiks nimetatakse niisugust gaasi, mille puhul 1) molekule vaadeldakse punktmassidena, 2) molekulidevahelisi põrkeid ja molekulide põrkeid teiste kehadega vaadeldakse absoluutselt elastsetena, 3) molekulidevahelisi tõmbejõudusid ei arvestata. Esimene nimetatud lihtsustustest tähendab seda, et kuna gaasis ületab molekulide vahekaugus tunduvalt molekulide mõõtmeid, siis mingis gaasikoguses sisalduvate molekulide omaruumala on gaasi enda ruumalaga võrreldes nii väike, et sellega ei arvesta. Normaaltingimustel on gaasi molekulide omaruumala ligikaudu 10 3 kuni 10 4 korda väiksem gaasi koguruumalast ja sellega mittearvestamine ei põhjusta teooria abil ennustatud protsesside märgatavat kõrvalekaldumist tegelikkuses toimuvatest protsessidest. Sellist

Füüsika → Füüsika
182 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun