Koostas N.N 2011 6 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 10 (A)= - 1,0 (ei võta arvesse) cpe,10(B)= - 0,8 (ei võta arvesse) cpe,10(C)= - 0,5 (hoonel puudub) cpe,10(D)= + 0,8 cpe,10(E)= - 0,3 d=16m < e=56m e/5=56/5=11,2m Seetõttu, et hoone tuulepüsivuse tagavad põikseinad, selle projekti arvutuse lihtsustuseks väärtused cpe,10(B)= - 0,8 ja cpe,10(A)= - 1,0 me ei võta arvesse we(D)=0,276*2,059*0,8=0,45 kN/m2 we(E)=0,276*2,059*(-0,3)=-0,17 kN/m2 Koostas N.N 2011 7 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 3. Lumekoormus Lumekoormus leitud vastavalt EPN-ENV 1.2.5 Hoone asub Narvas, katuse kaldenurk a=o graadi s=1,5*0,8=1,2 kN/m2 Koostas N
üle pinnaseosakestele. Voolamine saab toimuda ainult rõhkude vahe tõttu. Teisisõnu vool on seotud rõhu kaoga voolutee pikkusel. See rõhukadu vees rakendub voolusuunalise pinge kasvuga pinnase terade vahel. Seda pinget pinnaseosakeste vahel, mis tekib voolava vee toimel, nimetatakse hüdrodünaamiliseks pingeks ja sellest tingitud jõudu mõnikord hüdrodünaamiliseks või filtratsioonijõuks. Alljärgnevalt on vaadeldud üldisemat juhust, kui vesi võib voolata suvalises suunas. Lihtsustuseks on siiski käsitletud tasandiülesannet. See on otstarbekas ka seepärast, et paljud pinnasemehaanika probleemid, kus hüdrodünaamiline pinge mängib olulist osa, on oma olemuselt tasandiülesanded. Esmajoones kuuluvad siia nõlva püsivus ja pinnase surve piiretele. 41 3.5.1 Veevoolu tasandiülesanne Tasandiülesande puhul piki y telge rõhkude vahet ei ole ja järelikult vee liikumist ei toimu
kujusid ja valamisvorme. Kips lahustub aga natuke vees, nii et ei saa kasutada välistöödeks, samuti pisut happeline, nii et temas olev raudarmatuur roostetab kiiresti. Kasutatakse kõige enam kuivkrohvplaatide valmistamiseks. Krohv on suhteliselt õhuke kattekiht, millega kaetakse seina või lae ebatasasusi, kaitses välismjute eest ja suurendades seina soojapidavust. Valmistatakse paksemast lubi-, tsement- või kipsmördist, millele lisatakse vajadusel värvaineid jt lisandeid. Lihtsustuseks on kuivkrohv, mis valmistatakse õhukesti kipsplaatidena, mis on mõlemalt poolt kaeotud tugeva paberiga ning saab seinale kruvida, ei vaja kõvastumise ja kuivamise ootamist. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel temo-il 1300-1450. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2 ning paakumisel tekivad CaO ja savi reageerimisel kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel
Voolamine saab toimuda ainult rõhkude vahe tõttu. Teisisõnu vool on seotud rõhu kaoga voolutee pikkusel. See rõhukadu vees rakendub voolusuunalise pinge kasvuga pinnase terade vahel. Seda pinget pinnaseosakeste vahel, mis tekib voolava vee toimel, nimetatakse hüdrodünaamiliseks pingeks ja sellest tingitud jõudu mõnikord hüdrodünaamiliseks või filtratsioonijõuks. Alljärgnevalt on vaadeldud üldisemat juhust, kui vesi võib voolata suvalises suunas. Lihtsustuseks on siiski käsitletud tasandiülesannet. See on otstarbekas ka seepärast, et paljud pinnasemehaanika probleemid, kus hüdrodünaamiline pinge mängib olulist osa, on oma olemuselt tasandiülesanded. Esmajoones kuuluvad siia nõlva püsivus ja pinnase surve piiretele. 3.5.1 Veevoolu tasandiülesanne Tasandiülesande puhul piki y telge rõhkude vahet ei ole ja järelikult vee liikumist ei toimu. Eeldatakse, et pinnas on
Veelgi enam, näiteks täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusiga 1 ongi kaks kaatetit pikkus- tega ja . Kui tahaksime samasse kolmnurka paigutada nii nurgad ja , kui ka küljepikkused , , peame olema ainult veidi kavalamad. Esmalt oletame lihtsustuseks, et nurgad ja on teravnurksed – siis võime kindlasti konstrueerida kolmnurga, millel on täpselt kaks nurka ja . Nende vastasküljed a ja b võime seejärel leida laiendatud siinusteoreemist [lk 222]: kus on kolmnurga ümberringjoone raadius. Seega, kui valiksime kolmnurga,