mikromudelid problemaatikamudelid 3. Matemaatiliste seoste järgi funktsionaalsed (determineeritud) stohhastilised (juhuslikkust arvestavad) lineaarsed mittelineaarsed 4. Aja arvestamise järgi staatilised 5 dünaamilised 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi naturaalsed väärtuselised sega standardiseeritud protsentuaalsed 6. Lihtsustatuse aste agreeritud detailiseeritud punktmudelid ruumilised mudelid Determineeritud ja stohhastilised mudelid. Mudelid jagunevad determineeritud ja stohhastilisteks mudeliteks. Stohhastilisteks nimetatakse mudelit, mille konstruktsioonis ja funktsioneerimisel on oluline osa juhuslikkusel ja mida kirjeldatakse selliste mõistete abil nagu juhuslik sündmus, juhuslik suurus, juhuslik protsess, tõenäosuse jaotus ja tõenäosustihedus
Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärtuselised; segamudelid; standardiseeritud (standardiseeritud mastaap, kõik x ja y ühte mõõdupuusse, jagatakse läbi standardhälbega, koefitsientide saamine); protsentuaalsed mudelid (algandmed protsentides, kasvu, juurdekasvu, indeksi protsent) 6. Lihtsustatuse astme järgi: agregeeritud mudelid (ühetaoliste majandussubjektide koondamine sektoriteks); detailiseeritud mudelid; punktmudelid (ettevõte ise, teeninduspunkt); ruumilised mudelid 1.2. Juhtimisotsused ja modelleerimine. Otsustusmaatriks Mudel esitab objekti või nähtust. Mudel lihtsustab tegurite arvu, mis tulemust mõjutavad, vähendatakse. Oluline on mudeli tegurite omavaheline põhjus-tagajärg suhe. Mudeli eesmärgiks on kirjeldada, seletada,
lühemalt kirjapandavad. Mis kõige tähtsam: formaalsed keeled väldivad harilikus keeles esinevaid mitmetähenduslikkusi. Üks näide: 6. sajandil e.m.a elanud Lüüdia kuningas Kröösus uuris Delfi oraaklilt järele, kas tasub minna sõjakäigule Pärsia vastu. Oraakel ütles: ``kui alustad sõda Pärsiaga, hävitad võimsa kuningriigi''. Oraaklilt julgustust saanud Kröösus ründaski Pärsiat, kuid kaotas. Hävis nimelt tema enda kuningriik! Lihtsustatuse tõttu on formaalsed keeled harilike keeltega võrreldes palju vaesemad, ning võimaldavad edasi anda ainult väga piiratud ampluaad väiteid. Üks lihtsamaid formaalseid keeli on nn. lausearvutuse keel. Viimases saab väiteid moodustada lihtväiteid tähistavatest tähtedest loogilist tähendust omavaid sidesõnu (ja,või,ei,kui...siis) tähistavate sümbolite ( &, Ú, Ø, ) abil. Mainitud olulistel sidesõnadel endilgi ei ole harilikus keeles täpset tähendust
allkeelde. Nagu allpool terminisaamisviiside juures näeme, ei ole üldse haruldane ka olukord, kus sõnadel on eri allkeeltes süstemaatiliselt erinevad tähendused, ja see on sõnastikukasutaja jaoks vajalik info. Seetõttu on loomulik, et tegelikult ei saa üld- ja oskussõnastikke käsitletava materjali poolest omavahel selgelt eristada. Teine, esmapilgul vähem silmatorkav, kuid sisuliselt olulisemgi eristus üld- ja oskussõnastike vahel on lihtsustatuse aste, mõnel juhul ka lihtsustuse teadvustamise aste. Sõnastik sisaldab mingit lihtsustust igal juhul: juba keel kui kõne üksikjuhtumite abstraktsioon on nende üksikjuhtumite paljususest lihtsam ja selgem; koostamise töömahu, esitusruumi ja lugeja vastuvõtuvõime piirangud tingivad sõnastikus veel täiendava lihtsustamise. 50 Terminoloogia Oskussõnastikes on kombeks üldsõnastikest julgemini lihtsustada
annaabi.ee 
