eristada ja millised on peamised tõendid/argumendid? · Sisaldavad erinevat tüüpi oskusi ja teadmisi. Sensoorne mälu klassikaline tõend, Sperling jt katsed osalise reprodutseerimise instruktsiooniga. Lühimälus toimub unustamine tähelepanu ja konkureeriva info mõjul. Pikaaegses mälus toimub unustamine mälutrasside kadumise ja kättesaadavuse languse tõttu. 3. Miks peetakse kolmekomponendilist hoidlamudelit liiga lihtsustatuks; mis on selle peamised puudused? · Moddaalse teooria kohaselt peab mällu salvestamiseks materjal läbima kõik need staadiumid. · Mudelis tagas ülemineku STS-st (lühiajaline hoidla) LTS-sse (pikaajaline hoidla) võimalikult rohke kordamine. Tegelikult rutiinne säilituskordmine ei pruugi seda üldse tagada. Mõned asjad jäävad kauaks meelde ilma kordamiseta. · Ka ei taga LTM-sse talletumist ajalisest pikem STS-is püsimine.
Altmira koopamaalid Hispaanias, Lascaux` leiukoht Prantsusmaal ja paljud teised. Neil piltidel on meisterlikult tabatudiga looma poos ja liikumisviis, need teosed olid ka värvilised põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Kujutati eriti piisonit ja põhjapõtra. Paleoliitikumi lõpul, aga ka mesoliitikumis8keskimine kiviaeg, u. 12000-5000 aastat e.m.a.) ja neoliitikumis (uuem kiviaeg, algas u. 5000 aastat e.m.a.) ilmnesid kunstis uued taotlused. Joonistus muutus uuesti lihtsustatuks, skemaatiliseks, kuid mitte saamatusest vaid kunstilisest tahtest. Kogu kunst alates mesoliitikumist oli enamasti abstraktne, aga sümboolse sisuga. Kunst püüdis nähtavaks muuta nähtamatut. Inimesed õppisid ka tajuma joonte ja pindade rütmi, proportsioone, sümmeetriat, harmooniat ja palju muud, mis sai eelduseks looduslähedase kunsti uuestisünnile orjanduslikus ühiskonnas. Levis ka ornamentika. Pronksiajal (Euroopas II aastatuhandel e.m.a) ilmusid ka esimesed praegu teadaolevad
· uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). Albert Bandura · Sotsiaalset õppimist on ulatuslikult uurinud Kanada psühholoog Albert Bandura (1925 - ...). Bandura pidas biheivioristide käsitlust õppimisest liiga lihtsustatuks, mis ei andnud täielikku seletust kogu õppimisprotsessi kohta. · Bandurat huvitas eelkõige vägivaldse käitumise olemus ning õppimine sotsiaalsest keskkonnast. Bandura väitis, et kõik mis ümbritseb inimest mõjutab teda, ning samas mõjutab inimene ümbritsevat ühiskonda. · Bandura kõige kuulsam katse oli nuku (analoogne jonnipunni nukule), millega ta uuris käitumist, keskkonda ja isiku psühholoogilisi protsesse
Arvatakse, et selliste inimeste jaoks on raha mõõdupuuks, kuid mitte kuigi tugevaks motivaatoriks. McClellend tõdeb, et näit. saavutusvajadust saab arendada, rõhutades edu ja andma positiivset tagasisidet. Madalama saavutusvajadusega inimese enesehinnangu tuleb muuta, toetada nende enesehinnangut. Kahe faktori teooria (Hertzberg). 5 Motivatsioonist _ majanduskool Selle teooriale on osaks saanud palju kriitikat, seda peetakse lihtsustatuks jne. kuid ümberlükatud seda senini pole, pigem on see tekitanud küsitavusi Kahe faktoriteooria järgi eristatakse rahulolu faktorid rahulolematust tekitavad faktorid (motivaatorid ehk sisufaktorid) (hügieeni ehk taustafaktorid). Saavutustunne; Juhtide ja kolleegide Ettevõtte töökorraldus ja juhtimine s.h tunnustus; Töö ise (virgutav, huvitav, järelevalve/kontroll; Töötingimused; Töötasu,
Ei ole universaalselt kehtiv; Selle põhjal väheneb töötasu, staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, mis ei vasta paljude juhtide intuitsioonile; Kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, mudel näitab üldisi tendentse; Hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena; Mudel näib piirmeetodina, kuna Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. Kuigi tänapäeval peetakse seda teooriat liiga lihtsustatuks, on sellel olnud suur mõju tänasele töö kavandamisele. ALDERFERI E- R – G MUDEL (LK 51) Clayton Alderfer töötas välja kolmetasemelise vajaduste hierarhia mudeli, võttes arvesse Maslow hierarhia puudusi. Tema arvates on töötajad algul huvitatud oma eksistentsi E- Existence ehk olelusega seotud vajaduste rahuldamisest. Inimese eksistentsiga seotud tegurid: töötasu, töötingimused, turvalisus, lisasoodustused