ratsafiguurid. Roomast on pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Praegugi leiab meenutamist väärt inimestele püsitatud monumente. Monumentide püstitamine on üks parimaid austusavaldamise viise ning sellisel moel mäletab ka rahvas avaliku elu tegelast paremini. Roomlased ei pidanud teatrist väga lugu. Neile ei meeldinud teatris vaadata draamat ja selliseid teoseid, mis käsitlesid maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Roomalased nautisid labaseid nalju ning lihtsakoelist süzeed. Haritumale publikule sellised näitemängud huvi ei pakkunud ja tänu sellele hakkas osa autoreid kirjutama näidendeid ainult lugemiseks. Ka tänapäeval leiab näidendeid, mis on kirjapandud ja mõeldud lugemiseks. Teatrid pakuvad huvilistele suurt valikut näidendeid mitte ainult ühetaolise süzeega labast nalja. Teaduse alal olid kreelased roomlastest natuke paremad, kuid roomlased ei jäänud neile üldsegi alla
Ta valmistas umbes 450 viiulit (lisaks vioolasid, tšellosid, kontrabasse, kitarre ja 1 harfi). Kokku 1101 keelpilli. Neist umbes 650 on säilinud mängukõlblikena. Läbi aegade kõige kallimalt müüdud muusikainstrumendid on Stradivari viiulid, mille eest on makstud üle 1,5 milj USA $. Kalleima viiuli eest maksti 2006 Christie oksjonil 3 544 000 $. Cristofori leiutas klaveri 1709 leiutas itaallane Bartolomeo Cristofori klaveri, arendades edasi klavessiini lihtsakoelist ehitust ja kõla. Niccolo Paganini (1782-1840) 19. saj-l tegutses Itaalias läbi aegade legendaarseim viiuldaja Niccolo Paganini. http://www.youtube.com/watch?v=CC1IOKdRKSY Itaalia päritolu on maailmakuulsad lauljad: Luciano Andrea Pavarotti Bocelli (1958) Enrico Robertino Caruso Loretti (1947) Luciano Pavarotti „O Sole Mio“
Nende käitumine on õigustatav imeliku loogikaga, kuid need kombed on ikkagi veidrad või isegi julmad. Võib märgata selgeltnähtavaid viktoriaanlikke mõjusid, kuna loomad on kangekaelsed ning nad omavad kindlameelseid ideid selle kohta, mis on sobiv käitumine. Olendite olulisus ja juhuslikud tundlikkused tögavad Victoria ajastu nõudlikkust. Alice'i raamatud tögavad ka tolle aja lastekirjandust. Kooskõlas ajastu iseloomuga oli laste kirjandus täis lihtsakoelist moraali ja karmikäelisi püüdlusi noort harida. Mõned raamatud, väidetavalt mõeldud lastele, olid üsna kuivad ning kõige vähemalt kannatsid fantaasia puudumise käes. Alice'i raamatud tegelevad laste maailmaga, mis mõnikord ohtlik on; lugeja ei tohiks unustada, et tol ajal tõusis, indutrialisastsiooni saabumisega, inimeste teadvus lapstööjõu ja kasutamise osas. Carroll näeb laste maailma kui ohtlikku paika, mida varjutavad ähvardav
nende käitumine on õigustatav imeliku loogikaga, kuid need kombed on ikkagi veidrad või isegi julmad. Võib märgata selgeltnähtavaid viktoriaanlikke mõjusid, kuna loomad on kangekaelsed ning nad omavad kindlameelseid ideid selle kohta, mis on sobiv käitumine. Olendite olulisus ja juhuslikud tundlikkused tögavad Victoria ajastu nõudlikkust. Alice’i raamatud tögavad ka tolle aja laste kirjandust. Kooskõlas tolle aja iseloomuga oli laste kirjandus täis lihtsakoelist moraali ja karmikäelisi püüdlusi noort harida. Mõned raamatud, väidetavalt mõeldud lastele, olid üsna kuivad ning kõige vähemalt kannatsid fantaasia puudumise käes. Alice’i raamatud tegelevad laste maailmaga, mis mõnikord ohtlik on; lugeja ei tohiks unustada, et tol ajal tõusis, indutrialisastsiooni saabumisega, inimeste teadvus lapstööjõu ja kasutamise osas. Carroll näeb laste maailma kui ohtlikku paika, mida varjutavad ähvardav surm ning võimu omavate kuid absurtsete
Ega need primitiivsed rahvad ei saagi iseseisvalt jõuda tsivilisatsioonini, ainult saab jõuda tsiviliseeritud rahva toel on kui kolonialismi õigustamise teooria. Tsivilisatsioonid arenevad madalamalt astmelt kõrgemale. Suurem osa muutustest on suunatud sellele, et olukord läheks paremaks. See evolutsionistlik teooria on väga skemaatiline, paneb rahvad erinevate pulkade peale ja ei tunnusta neid võrdselt. Tänapäeval sellist lihtsakoelist lähenemist ei toetata, kuid nopitakse parim välja. Läbi selle teooria sai antropoloogiast ja etnoloogiast ikkagi oma spetsiifiline teadus. Tekkis 1870ndatel aastatel. Teine koolkond on historism ehk ajaloolis-kriitiline koolkond ehk ajalooline partikularism ehk Franz Boase (1858-1942) koolkond. Saksamaa teadlane, kes läks Ameerikasse. Ei ole ka selget teooriat taga. Põhiline, millega Boas tegeles oli evolutsionismi vastu võitlemine. Idee oli, et evolutsionism on jama
annaabi.ee 
