laimunajad, terveservased või ebakorrapäraste sisselõigetega Harva ka hõlmised, paljad, alt hallikasrohelised, 3...5 cm pikad ja kuni 5 cm laiad, leheroots lühike · Harilik lumimari · Symphoricarpos albus Kolmnurksed või rombjad Pika terava tipuga Kahelisaagjas Karvu pole Roodudel valged täpid · Arukask · Betula pendula Lai-munajad Südaja alusega Lihtsaagja servaga Karvased · Sookask · Betula pubescens Munajad või ovaalsed, Lehe pikkus laiusest suurem Lühidalt teritunud või tömbitipulised Täkilisservalised 1-3 cm pikad · Madal kask · Betula fruticosa Lehed 0,51,5 cm pikad Ümarad või lehe laius pikkusest suurem Täkilise servaga Pealt tumerohelised, läikivad, paljad. Noorelt kleepuvad. Võrsed tihedalt karvased
Lehed ovaalsed kuni laimunajad, terveservased või ebakorrapäraste visselõigetega, harva ka hõlmised, paljad, alt hallikasrohelised, 3...5 cm pikad ja kuni 5 cm laiad, leheroots umbes 0,5 cm pikk. Betula pendula – arukask Lehed on mõlemalt küljelt paljad, nahksed, rombjad või kolmnurksed, pikalt terava tipuga ja kahelisaagja servaga, pealkülje roodudel väikesed valged täpid. Lehe pikkus on 4...7 cm ja laius 2,5...4 cm Betula pubescens– sookask Munajad, lihtsaagja servaga, ümardunud alusega (noortel puudel lehealus südajas), lühidalt teritunud või tömbi tipuga ja karvased Betula fruticosa– madal kask Sügisel kolletuvad, munajad või ovaalsed (lehe pikkus laiusest suurem), lühidalt teritunud või tömbitipulised, täkilisservalised lehed on 1–3 cm pikad. Betula nana – vaevakask Sügisel oranžikaspunaseks värvuvad lehed on 0,5–1,5 cm pikad, ümarad või lehe
tuultolmleja. Puit heakvaliteediline, kergesti töödeldav, kõva ja raske. Puitu kasutatakse ehitus- ja mööblitööstuses. Eriti väärtuslik on arukase teisendi maarjakase puit. Kasutatakse ka haljastuses. 28. Sookask, madal ja vaevakask Sookask: Betula pubescensEuroopas arukasest põhjapoolsema ning Aasias mitte nii laialdase areaaliga. Eestis kasvab looduslikult. Kõrgus 15-25m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, niiske muld, vähem valgusnõudlik. Leht roheline, karvane, munajas, lihtsaagja servaga, ümardunud alusega, teritunud või tömbi tipuga. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais. Puit kiuline, halvasti lõhestatav ja kõver. Puitu kasutatakse põhiliselt kütteks. Võib kasutada haljastuses. Madal kask: Betula fruticosa Levinud Euraasia põhjapoolsetel aladel. Eestis kodumaine liik, Mandri-Eesti ida- ja edelaosas. 1-2,5m kõrgune põõsas. Väga külmakindel, kuid vaja kasvamiseks niisket mulda. Leht ovaalne, lühidalt
Betula pubescens - Euroopas arukasest natuke põhjapoolsema ning Aasias mitte nii laialdase areaaliga 1525 m kõrgune sookask kasvab niisketel ja liigniisketel mineraal- ja turvasmuldadel. Sookask on sage rabades, madal- ja siirdesoodes ning puisniitudel. Eestis kasvab pms. Lääne- ja Põhja-Eestis enamasti segus männi või harvem kuusega, ka puhtpuistuna või gruppidena (puisniitudel). Kasutatakse ka ilupuuna haljastuses. · Munajad, lihtsaagja servaga, ümardunud alusega (noortel puudel lehealus südajas), lühidalt teritunud või tömbi tipuga ja karvased lehed · Noorte puude ja vesivõsude lehed ja võrsed on viltjalt hallikarvased ning tugevalt lõhnavad. · Võra munajas, tihe, võrdlemisi jämedate ülespoole suunduvate okstega. · halvasti laasuva, oksliku, jändriku, tüüaka ning tavaliselt kõveravõitu tüvega.
annaabi.ee 
