17. Puistu arenguklassid. * 18. Puistu rinnaspindala määramise võimalused. Rinnaspindala (G, m2/ha) puude rinnaspindalade summa hektaril, mõõdetuna 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Määratakse rinnete kaupa üldjuhul Bitterlichi lihtrelaskoobi abil. Täpsema rinnaspindala saab puistu üle- või osapinnalise kluppimise teel. 1)Teades kahte tunnust, on võimalik välja arvutada kolmas. G-rinnaspindala N-puude arv D-diameeter' 2) Määratakse Bitterlichi lihtrelaskoobiga Tähistatakse G 3) Kluppimise teel Täpseimaks võimaluseks leida elemendi rinnaspindala on kluppida kõik elementi kuuluvad puud ja leida nende rinnaspindalade summa. Diameeter mõõdetakse 1,3 m kõrguselt juurekaleast. Mitmest puistuelemendist koosnevas puistus määratakse keskmine diameeter iga puistuelemendi kohta eraldi. Puistu rinnaspindala on võimalik leida Bitterlichi meetodil, kasutades temanimelist
võimalik tootlikkust tõsta 2-3 x. kui palju seda on, palju juurde kasvab, millal võimalik leida kas puistu kluppimisel või Alusmetsas - pajud, paakspuu, madal kask. mets saab raieküpseks ja raie käigus saadava Bitterlichi meetodil (nurkloenduriga, Alustaimestikus - raba- ja madalsoo taimed, nende puidu kogus ning kvaliteet. nurgasablooniga, Bitterlichi lihtrelaskoobiga, vahekord sõltub soo arenguastmest täiusemõõdikuga). Bitterlichi nurkloendur on (madalsoo-siirdesoo-raba) ja kuivendamise instrument, kus lati külge on kinnitatud U - Metsatakseerimine annab lähteandmed intensiivsusest
6 8 jne. Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi liikuva haara alt. Puude mõõtmisel praktilises metsanduses kasutatakse enamasti 4 cm jämedusastmega kluppi. Puid klupitakse (mõõdetakse) enamasti kahekesi, st. üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Kasutatakse nn. "tippimist" 2. Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida nurkloenduriga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga täiusemõõdikuga.). Bitterlichi nurkloendur on instrument, kus lati külge on kinnitatud U - kujuline diopter. Seistes puistus teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud, mis katavad dioptriava täielikult. Puud mis mahuvad täpselt dioptrisse loetakse poole puuna (0,5). Reeglina tehakse mitu lugemit ja võetakse nende keskmine. Saadud arv on puistu rinnaslõikepindala (m2/ha). Kuna tegemist on valikmeetodiga, tuleks teha 1 ha kohta 4 mõõtmist.
puistu keskmine diameeter on 8 kuni 16 cm ,mõõdetakse 2 cm astmega ja üle 16 cm 4 cm diameetriastmega. Puude kluppimist tehakse praktikas peamiselt kahekesi, st. üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Kasutatakse nn. "tippimist": . 1, . . 2 jne. b) Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida täiusemõõdikuga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga): Bitterlichi lihtrelaskoop on instrument, kus lati külge on kinnitatud U - kujuline diopter. Seistes puistus teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud, mis katavad dioptriava täielikult. Puud mis mahuvad täpselt dioptrisse loetakse poole puuna (0,5). Tavaliselt tehakse mitu lugemit ja võetakse keskmine. Saadud arv on puistu rinnaslõikepindala (m2/ha). 1 ha kohta 4 mõõtmist. Kasutatakse erineva pikkusega ja dioptriava läbimõõduga instrumente, kuid oluline on
annaabi.ee 
