Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab subjekti teatud omadust. Koopula on otsustuse liige, mis väljendab subjekti ja predikaadi vahelist seost (tõlkes side). Operaatorsõna on otsustuse liige, mis asub subjekti ees ja väljendab selle mahtu, kogust, hulka või määra. Lihtotsustus on otsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist. Liitotsustus on otsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest. Kategooriline otsustus on lihtotsustus, milles subjekt on/ei ole seotud predikaadiga. Otsustuse modaalsus ehk modaalne otsustus väljendab usaldusväärsuse taset hinnatuna formuleerija aspektist. Modaalsed otsustused on problemaatiline, assertooriline ja apodiktiline otsustus. Problemaatiline otsustus on lihtotsustus, kus subjekt on predikaadiga seotud kõige nõrgemalt ja mis väljendab arutleja arvamust, seisukohta, hinnangut, tõlgendust, nägemust.
___ _ p - kehtiv otsus (tähistatakse 1). 07.10.14 Lihtotsustused ja liitotsustused. 1. Konjunktiivne - on liitotsustus mis koosneb lihtotsustustest mis on omavahel ühendatud siduva sõna ja (˄, &), ning, ega (kui liitotsustus on eitav) abil. Nt ei ole seda ega teist. Lihtotsustusi tähistatakse (p ˄ q). Nt: mina ei anna laene ja pank ei müü sifkasid. _ _ Selle eitus: (p ˄ q ) (p ˄ q ˄ z ˄ x) 2. Disjunktiivne - liitotsustuse tüüp mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest mis on omavahel ühendatud siduva sõna või abil. Tähistuseks on ˅. (p ˅ q) Nt: kas lähed ise enda koopasse või tassime sind enda pessa. Dilemmaline disjunktiivne liitotsustus: (p ˅ ˅ q) 3. Implikatiivne - on liitotsuse tüüp mis koosneb lihtotsustest mis on omavahel ühendatud siduva sõna kui.....siis. Tähis: → . (p → q) Nt: kui p siis q. 4. Ekvlivalentne - seos kus on võrdsus kehtestatud. Tähistuseks on =. Ekvivalentne otsustus ↔. Omavahel ekvivalentsed (p ↔ q).
teadusliku mõtlemise kulg - hüpoteesi püstitamiselt (problemaatiline modaalne otsustus) faktoloogilise tõestusmaterjali kaasamisega (assertooriline modaalsuse tase) printsiibi formuleerimisele (modaalsuse apodiktiline tase). 3. 6. Liht- ja liitotsustus. Otsustused on liigitatud: a) lihtotsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist (kõik seni käsitletud otsustused ongi lihtotsustused); b) liitotsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest (võrdluseks keeleteaduses: liht- ja liitlaused). Sõltuvalt lihtotsustusi ühendavatest sõnadest, eristatakse nelja liitotsustuse tüüpi: konjunktiivsed, disjunktiivsed, implikatiivsed ja ekvivalentsed. Konjunktiivne (ühendav) on liitotsustus, milles lihtotsustused on ühendatud sidesõna "ja", "ning" jms., või ka koma abil. Näiteks, Tiiu hakkas tihkuma ja ei soostunud jõuluvanale luuletust lugema. Või teine näide: Inimene, kes on
väärad. ÜLESANNE: 1. Kõik kilud(S) on kalad(p) üldjaatav 2. Iga ruut(s) on võrdkülgne ristkülik(p). üldjaatav 3. Mõned poisid(s) mängivad korvpalli(p). osajaatav 4. Mõned kirjanikud(s) on lastekirjanikud(p). osajaatav 5. Ükski koer(s) ei ole kiskja(p). üldeitav 6. Mõned õpilased(s) ei ole sportlased(p) osaeitav. Liitotsustus Liitotsustus moodustub mitmest lihtotsustusest. Ja-konjuktsioon otsus (ühendav otsustus) See saadakse kahest otsustusest loogilise seose „ja“ abil. Koer ja vaal on imetajad. Tõene, kui mõlemad eeldused(otsustused) on tõesed. Koer ja vaal on imetajad. (A^B) C Kas...või-välistav disjunktsioon (jagav) otsustus See on tõene siis ja ainult siis, kui üks teda moodustavatest otsustest ja tõene ja teine väär
annaabi.ee 
