teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m sügavusel maapinnast. Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. 7. Milliseid nivelleerimise viise kasutatakse ja mis on erinevate nivelleerimise viiside erinevus? Geomeetriline ehk lihtnivelleerimine Keskelt nivelleerimise tähtsus seisneb selles, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemites (viseerimiskiire absoluutset horisontaalsust ei nõutagi). Otsastnivelleerimine Liitnivelleerimine juhul kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata nivelliiri ühest jaamapunktist, tuleb rakendada liitnivelleerimist.
viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. *Digitaalnivelliirid on kompensaatoriga nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. Kaasaegsed nivelliirid on kompensaatoriga, optilise nivelliiriga tuleb vaatlejal teha lugem nivelleerimislatilt, digitaalnivelliiri puhul tehakse see automaatselt koodlatilt. Mis on lihtnivelleerimine; otsast nivelleerimine? Lihtnivelleerimise käigus määratakse kahe punkti vaheline kõrguskasv ühest jaamast, kuid iga kord ei ole see võimalik, siis kasutatakse liitnivelleerimist, mille käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu. Otsast nivelleerimine Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. Mis on kõrguskasv?
apunane. Seejärel arvutatakse kõrguskasvud. hm=am-bm >5 mm (erinevus võib olla kuni 5 mm) hp=ap-bp Ja seejärel arvutatakse keskmine: hkeskmine=hm+hp/2. Alles pärast arvutusi võib nivelliiri üles võtta ja edasi liikuda. Kui lisaks sidepunktidele tuleb nivelleerida ka vahepunkte, siis need nivelleeritakse peale kõrguskasvu ja ainult lati musta külje peale. 15.Nivelleerimiskäigud. Lihtnivelleerimine. Liitnivelleerimine. Tavaliselt on vaja määrata korraga mitmete punktide kõrgusi ja sellisel juhul nende punktide vahele rajatakse nivelleerimiskäigud. Riigi territooriumil on riiklik kõrguseline põhivõrk milliste punktid on maastikul kapitaalselt kindlustatud ja nende punktide kõrgused on määratud Balti mere pinnast lähtudes suure täpsusega. Selliseid kindel punkte nim. Reeperiteks. Riiklike reepereid on võrdlemisi hõredalt. Linnades tihedamalt
Näiteks väiksema täpsusega tööde puhul on otsast nivelleerimisel
punktide maksimaalne vahekaugus Smax=100 m ja kõrguskasv võib olla piires (i - 0,2 m)
annaabi.ee 
