4 = 4/1 4 = 8/4 Vali välja murrud, mis on võrdsed oma lugejaga: 3/1 1/8 9/3 10/1 Vali välja murrud, mis on võrdsed oma nimetajaga: 4/2 6/6 25/5 1/7 Harilik murd, mille lugeja on nimetajast väiksem, on . Harilik murd, mille lugeja on nimetajast suurem, on . Harilik murd, mille lugeja ja nimetaja on võrdsed, on . Vali välja kõik lihtmurrud: 8/8 1/50 4/9 13/3 48/1 10/11 Võrdle: 9/1 1/9 8/8 1 1 10/7 4/10 2/5 Otsusta, kas on õigesti taandatud: 14/10 = 7/5 4/8 = 1/4 7/56 = 1/9 25/45 = 5/9 15/55 = 3/11 27/3 = 9 Leia laiendaja: 4/9 = 8/18 laiendaja on 2/3 = 16/24 laiendaja on 8/7 = 56/49 laiendaja on
, 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA TASEMETÖÖ HINNE MÄRKUSED (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest ) Õpetajale 2 punkti 1. Jooni alla lihtmurrud. 1 2 Õpetajale 2 punkti 2. Ringista täht või tähed, millele vastaval joonisel on sirged s ja t paralleelsed.
1 Näited = 1/ 2 = 1: 2 = 0,5 Loe: "kaks koma kolm perioodis" 2 7 = 7 / 3 = 7 : 3 = 2,333... = 2, (3) 3 Liht- ja liigmurd Kui murru nimetaja on suurem lugejast ( b > a, ehk a / b < 1 ), siis nimetame murdu lihtmurruks, vastupidisel ( b a, ehk a / b 1 ) juhul liigmurruks. 5 1 3 4 Näited Lihtmurrud: , , , . 13 3 4 16 5 4 100 1 Liigmurrud: , , , . 3 2 12 1 Iga liigmurru saab teisendada segaarvuks, teostades jäägiga jagamise tehte lugeja ja nimetaja vahel. Täisarvuline jagatis on segaarvu täisosa, jääk on murdosa lugeja. Näide Teisendame liigmurru 63 segamurruks.
(as...as, more... than); so/such+omadussõna Asesõnad Siduvad asesõnad (that, who); omastavate asesõnade - absoluutvormid (mine, yours); umbmäärased asesõnad ja nende liitvormid (some/any/no). Unit 16, 19, 20 Eessõnad Aja-, koha- ja viisimäärustes esinevad eessõnad; enam Unit 3, 18 kasutatavad eessõnalised väljendid ( next to, in the middle). Arvsõnad Põhi- ja järgarvud; lihtmurrud (pool, veerand); kuupäevad, Unit 2, 16 aastaarvud. Määrsõnad Määrsõnade moodustamine; sagedusmäärsõnad (liitega ly); Unit 10 järjestavad määrsõnad; ebareeglipärased määrsõnad (fast); viisimäärsõnad; hulga- ja määramäärsõnad (a little, a few). Sõnatuletus Arvsõna tuletusliited (-teen, -ty, ); nimisõna tuletusliited (-er, Unit 2, 16, -or); määrsõna tuletusliide ly, omdasusõna (un-)
4 7 3 Kui liigmurru lugeja ja nimetaja on võrdsed, siis on see murd võrdne arvuga 1 4 5 8 Näiteks = 1, = 1, =1 4 5 8 Kui murru lugeja on nimetajast suurem, siis see murd on suurem arvust 1 6 8 Näiteks > 1, >1 5 7 Ülesanne 1 · Millised järgnevatest murdudest on lihtmurrud ja millised liigmurrud: 4 14 4 41 80 11 , , , , , 4 5 15 506 5 22 · Kirjuta üks murd, mille lugeja on 9 · Kirjuta üks murd, mille nimetaja on 8 m · Kirjuta murd liiht- ja liigmurruna 56 3. Hariliku murru taandamine Hariliku murru põhiomadus: Kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga,
ehk üldkujul , kus a 0 ja b0 on vastavalt lugeja ja b0 + b1 x + b2 x 2 +...+bn x n nimetaja vabaliikmed, a1 , a 2 ,..., a m vastavate x atsmete arvulised kordajad lugejas ning b1 , b2 ,..., bn vastavate x astmete kordajad nimetajas. Juhul kui m < n , nimetatakse ratsionaalavaldist ratsionaalseks lihtmurruks ja kui m n , nimetatakse ratsionaalavaldist ratsionaalseks liigmurruks. Seega toodud näidetest kaks esimest on ratsionaalsed lihtmurrud, kaks viimast aga ratsionaalsed liigmurrud. Ratsionaalse liigmurru korral eraldatakse sellest kõigepealt täisosa, s.t. liigmurd esitatakse hulkliikme e. täisosa ja ratsionaalse lihtmurru summana. Lihtsamatel juhtudel saab täisosa eraldada ratsionaalset murdu sobiva arvuga samaaegselt korrutades ja jagades ja lugejale sobivaid suurusi liites ja lahutades. 39. Osamurrud Vaatleme kolme liiki osamurdusid ( A, B, a , b ja c tähistavad konstante): A 1) ,
b0 + b1 x + b2 x2 + . . . + bn xn kus a0 ja b0 on vastavalt lugeja ja nimetaja vabaliikmed, a1 , a2 , . . . , am vastavate x atsmete arvulised kordajad lugejas ning b1 , b2 , . . . , bn vastavate x astmete kordajad nimetajas. Juhul kui m < n, nimetatakse ratsionaalavaldist ratsionaalseks lihtmurruks ja kui m n, nimetatakse ratsionaalavaldist ratsionaalseks liigmurruks. Seega toodud n¨aidetest (6.1) kaks esimest on ratsionaalsed lihtmurrud, kaks viimast aga ratsionaalsed liigmurrud. Ratsionaalse liigmurru korral eraldatakse sellest k~oigepealt t¨aisosa, st liigmurd esitatakse hulkliikme ehk t¨aisosa ja ratsionaalse lihtmurru summana. Lihtsamatel juhtudel saab t¨aisosa eraldada ratsio- naalset murdu sobiva arvuga samaaegselt korrutades ja jagades ja lugejale sobivaid suurusi liites ja lahutades, st tehes elementaartehteid, mis murru v¨a¨artust ei muuda. 9
annaabi.ee 
