Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lihtminevikuga" - 4 õppematerjali

Reeglid eesti keelel
4
doc

Reeglid eesti keelel

Pöördeid on ainsuses kolm ja mitmuses kolm, kokku siis kuus. Ainsus Mitmus 1. pööre Mina Laulan 1. pööre Meie Laulame 2. pööre Sina Laulad 2. pööre Teie Laulate 3. pööre Tema Laulab 3. pööre Nemad Laulavad 9) Lihtminevik, täisminevik, enneminevik Eesti keeles on kolm minevikku. Seda, mis lähiajal toimus väljendatakse lihtminevikuga. Seda, mida on tehtud väljendatakse täisminevikuga ja, mida oli tehtud enneminevikuga. Lihtminevik Täisminevik Enneminevik Ma magasin Ma olen maganud Ma olin maganud Sa magasid Sa oled maganud Sa olid maganud Ta magas Ta on maganud Ta oli maganud Me magasime Me oleme maganud Me olime maganud

Eesti keel → Eesti keel
89 allalaadimist
Morfoloogia 36-47 küsimused
6
doc

Morfoloogia 36-47 küsimused

Muid variante kasutavad ainult üksikud suletud sõnatüübid: - i-lihtminevikku kasutavad I pöördkonna saama- ja jooma-tüüp, näiteks `saama : `sa/i, `jooma : `jõ/i; - minevikutüve kasutavad II pöördkonna tulema- ja pesema-tüüp, näiteks tulema : tuli, pesema : pesi, ning III pöördkonna tegema-tüüp ja erandsõna pidama (tähenduses 'kohustatud olema'), näiteks tegema : tegi, pidama : pidi. Paralleelselt s-lihtminevikuga kasutab minevikutüve ka erandsõna laskma (`lask/is ~ lasi). s tavaliselt i I pk-st `sa/i, `jõ/i TÜVI II pk-st tuli, pesi III pk-st tegi, pidi s ~ TÜVI IIpk-st esitle/s ~ esiteli III pk-st `lask/is ~ lasi 41. Täisminevik e perfekt, iseloomustus ja näited. Täisminevik ehk perfekt on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et sündmushetk eelneb mitteminevikulisele vaatlushetkele

Keeled → Keeleteadus
8 allalaadimist
Saksa keele tähtsamad osad
19
doc

Saksa keele tähtsamad osad

Verbe "sein" ja "haben" kasutatakse abiverbidena täis- ja ennemineviku (Perfekt, Plusquamperfekt) moodustamiseks Perfekt: Ich bin gekommen Ma olen tulnud Wir haben gemalt Me oleme maalinud Plusq.: Ich war gekommen Ma olin tulnud Wir hatten gemalt Me olime maalinud NB! Üldiselt tõlgitakse need liitajad eesti keeles lihtminevikuga. On vajalik teada, et valdav osa verbe saksa keele liitaegades pööratakse abitegusõnaga "haben". Abitegusõnaga "sein" pöörduvad saksa keele liitaegades verbid, mis väljendavad edasiliikumist või asukoha muutust: Der Junge ist gelaufen. Die Frau ist ins Zimmer gekommen olukorra muutust: Wir sind früh aufgewacht. ja verbid "sein", "bleiben", "werden", "gelingen", "geschehen","begegnen"

Keeled → Saksa keel
63 allalaadimist
Rootsi keele konspekt algajatele
58
pdf

Rootsi keele konspekt algajatele

hon tema (N) oli den hade trott see (en-sõnadega) oli uskunud det see (ett-sõnadega) oli vi meie olime ni teie olite de nemad olid Enneminevik väljendab minevikus toimunud tegevust, mis toimus enne mingit teist samas lauses lihtminevikuga väljendatud tegevust või enne teatud ajamomenti mine vikus. Hon hade gått redan klockan fyra. Ta oli juba kell neli ära läinud. Efter jag hade badat, gick jag och Pärast seda kui olin vannis käinud, lade mig. läksin magama. Han hade varit länge på arbetet, Ta oli olnud tükk aega tööl, enne kui ta innan han kom hem. koju tuli.

Keeled → Rootsi keel
81 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun